Oa­h­pa­hed­je ma­te­mati­h­ka go lávve­je

Gu­ov­dage­a­innu nuo­raids­kuvlla 10. luo­hká oa­hp­pit le­at fit­nan gal­ledeam­en Deanu Sáme­skuvlla, gos nuo­raids­kuvlla oa­hp­pit le­at oa­h­pa­han Sáme­skuvlla ohppi­id lávu ceg­get ja mo gea­va­hit lávu ma­te­mati­hkkao­a­h­pa­hu­sas.

Avvir - - FORSIDE - Sil­je Ma­le­ne Var­si sil­je@av­vir.no

Gu­ov­dage­a­innu 10. luo­hká oa­hp­pit le­at galle­dan Deanu Sáme­skuvlla ja sis ii lean dušše dábálaš oa­h­pás­muv­van mát­ki, muhto sii led­je boahtán oa­h­pa­hit Deanu Sáme­skuvlla nuo­raids­kuvlla cea­hki ja gaskaskuvlla cea­hki gea­va­hit lávu go re­h­kenas­te. Gu­ov­dage­a­innu nuo­raids­kuvlla rek­tor El­len J. Sa­ra Ei­ra lo­hká dát le­at ok­ta vuo­hki mo sáht­tá bar­gat lá­vuin, ma­te­mati­hkain ja oa­h­pa­hus­ain. Son mui­tala dál lea goalm­mát há­ve sin nuo­raids­kuv­la lea čáje­heam­en dán vuo­gi earái­de.

– Mii diehtit go olm­moš oa­h­pa­ha so­ap­má­si­id juoidá, de oa­hppá ieš maid. Go nuorat oa­h­pa­hit eará nuo­raid, de ieža maid ohp­pet hui ollu. Nu ah­te lea ok­ta diekkár vuoi­tin vuoi­tin dilálašvuohta dás, dad­já Gu­ov­dage­a­innu nuo­raids­kuvlla rek­tor El­len J. Sa­ra Ei­ra.

Sá­mi kul­tuv­ra ja ma­te­mati­hk­ka

Son mui­tala Gu­ov­dage­a­innu nuo­raids­kuv­la há­li­idii gea­va­hit sá­mi kul­tuvrra ma­te­mati­hkao­a­h­pa­hu­sas ja sin skuvllas eai le­at ma­te­mati­hkka­bohto­sat leam­aš nu buo­rit, de sii gávnna­hed­je ah­te juoidá fer­te da­hkkot vai bu­o­ri­dit dáid bohto­si­id.

– Mii fu­ob­mášeim­met ah­te fer­tet čat­nat sá­mi kul­tuvrra dan fágii ja de luov­va­niš­gođii. Dat álg­gii go mii ráhkadeim­met njálm­málaš eksá­men­bihtáid ár­bevi­ro­laš sá­mi kul­tuvrras. Mii fu­ob­mái­met ah­te min oa­hp­pit eai máht­tán vi­sot maid livčče gal­gan máht­tit njálm­málaš eksá­me­nis ser­vo­dat­fá­gas, lávu bir­ra. Sii eai muitán mii rea­h­pen lea ja de bi­jai­met ok­tii lávu ja ma­te­mati­h­ka. Lávu sáht­tá at­nit ma­te­mati­hk­ka oa­h­pa­hu­sas, vai nan­os­nuv­vet go­ap­pašat bea­lit, si­h­ke sá­mi kul­tuv­ra ja ma­te­mati­hk­ka, dad­já son.

Láv­vu lea lund­do­laš oas­si ealli­mis

Nuo­raids­kuvlla rek­tor lo­hká le­at lund­do­laš lávu gea­va­hit, go dat láv­vu lea beag­gán dál miehtá máilm­mi ja áin­nas Norg­ga skuvllat dov­det lávu. Gu­ov­dage­a­innu soah­pan­me­ark­kas lea láv­vu ja sii skuvllas gea­va­hit lávu dávjá go sis lea luond­duskuv­la.

– Láv­vu lea lund­do­laš oas­si mis ja dan­ne lei maid­dái hui lund­do­laš gea­va­hit lávu ma­te­mati­hkkao­a­h­pa­hu­sas. Di­ibmá lei oba somá, go 10. luo­hkát led­je čáje­heam­en oa­h­pa­hed­dji­id­jov­kui mat led­je boahtán Gas­ka-finn­márk­kus. De lo­gai ok­ta oa­hp­pi ah­te son ii máh­te nu olu ma­te­mati­h­kas ja ii son le­at ge ip­mir­dan nu olu. Muhto go son álg­gii ieš gea­hččalad­dat ja lá­vus jurddašit ma­te­mati­h­ka, de son lea álgán eamb­bo ip­mirdit. Lá­vus gal sáht­tá son oaid­nit ma­te­mati­h­ka vaik­ke gok­ko ja dál son ip­mir­da dan buore­but. Dál lei hui somá dán gullat ja meas­ta nu ah­te olm­moš njuoras­nuv­vá go dan gul­lá, dad­já El­len.

Ma­te­mati­hk­ka šad­dá hui kon­krehta

Deanu Sáme­skuvlla oa­h­pa­head­dji Per Ove Måsø lo­hká le­at geld­do­laš oaid­nit mo gea­va­hit lávu kon­krehtalaš ma­te­mati­h­kas ja lo­hká ohppii­de lea ál­kit ád­det dan ma­te­mati­h­ka lá­vus, ov­dal­go jus oaid­ná dan há­mi gir­jjis.

– Dat lea hui miel­lag­idde­vaš, go dat ma­te­mati­hk­ka beal­li šad­dá hui kon­krehta ja lea somá oa­h­pás­muv­vat eará skuvllain ja ean­da­lii sáme­skuvllain. Oa­h­pa­head­djin lea somá oaid­nit mo sáht­tá bar­gat ja dat ad­dá ve­aháš jur­dagi­id, dad­já son ja joat­ká;

– Mis lea ieža­met ár­be­vier­ut gos mii sáht­tit gea­va­hit kon­krehta ma­te­mati­h­ka, ov­dame­ark­ka dih­te Deanu fa­nas ja mis maid le­at geome­tralaš há­mit, reŋkkot ja oar­jjuolg­git. Mis lea fierbmi ja mii sáht­tit da­sa čat­nat sá­mi miht­to­ovttada­gaid. Fer­te ál­git smieht­tat mo das gea­va­ha ma­te­mati­h­ka, dad­já Per Ove.

Buo­ret ve­jo­lašvuohta oa­hpp­at

Gu­ov­dage­a­innu nuo­raids­kuvlla oa­h­pa­head­dji Ole Ei­nar Ha­et­ta lo­hká lá­vus le­at olu geome­tralaš gov­vo­sat, dop­pe sáht­tá re­h­kenas­tit vi­i­doda­ga, čoa­hkkáige­asu ja nu ain, dat lea sin ja ohppi­id jurddašeami duo­hken man olu sáht­tá gea­va­hit ma­te­mati­h­ka lávu ok­tavuođas.

– Da­id maid mii vuoht­tit go lea be­roštup­mi fágii, ov­dame­ark­ka dih­te ma­te­mati­hk­kafágii, de lea

buo­ret ve­jo­lašvuohta oa­hpp­at. Dat šad­dá ovt­ta láhkai dan maid mii go­hčo­dit čiekŋa­lis­máht­tu ja mii jurddašit dat mii lea lá­gat váim­mu dan lea ál­kit muitit ja sá­mi kul­tuv­ra lea mid­jii­de hui la­h­ka váim­mu. Nu ah­te mii gea­hčča­lit gea­va­hit ov­dame­ark­kaid maid oa­hp­pit dov­det ja dov­det lea sin, de šad­dá dat dego sin ma­te­mati­hk­ka ja ii le­at

diekkár amas fáttát, da­in­na lági­in ožžot buo­rit ip­már­du­sa dan fágii, lo­hká Ole Ei­nar.

Son sávašii Deanu Sáme­skuv­la ráhka­da sin ár­bevi­ro­laš kul­tuvrras vuo­gi mo gea­va­ha ieš­guđet­ge fá­gaid oa­h­pa­hu­sas ja ah­te Gu­ov­dage­a­innu nuo­raids­kuv­la be­as­sá oa­hpp­at dan kul­tuvrra ja doa­h­pagi­id, ov­dame­ark­ka dih­te luos­sa­bivd­du.

Somás vásáhus

Deanu Sáme­skuvlla oa­hp­pi Kristain Tapio lo­hká sii le­at oa­hp­pan mo gea­va­hit ma­te­mati­h­ka lá­vus, sii le­at re­h­kenas­tán gu­hk­ko­da­ga lá­vus ja vi­i­doda­ga.

– Lea leam­ašan hui somá ja lean oa­h­pan hui olu ođđa sá­ni­id lá­vus.

Mii le­at maid­dái be­as­san gullat máŋ­ga máid­na­sa, le­at juoi­gan ve­aháš ja leam­aš somá oa­h­pás­muv­vat olu eará olbmui­guin, dad­já Kris­ti­an.

Muhtu­mat hui duo­sti­lat

Gu­ov­dage­a­innu 10 luo­hká oa­hp­pi Re­mi Gutt­orm lea ok­ta dain ohppii­guin gii lea oa­h­pa­heam­en ma­te­mati­h­ka lá­vus.

– Muhtu­mat le­at hui duo­sti­lat vás­ti­dit ja muh­ti­mat eai gil­le. Lea leam­aš somá boahtit deik­ke, dáp­pe lea fi­in­na skuv­la ja dát lea fi­in­na proše­ak­ta, dad­já Re­mi.

Gu­ov­dage­a­innu nuo­raids­kuvlla 10 luo­hkká oa­hpp­pit oa­h­pa­hed­je Deanu Sáme­skuvlla ohppii­de mo ceg­get lávu, makkár doa­h­pagi­id gea­va­ha lá­vus ja mo galgá gea­va­hit ma­te­mati­h­ka lá­vus.

Deanu Sáme­skuvlla oa­hp­pit bes­se máistit Sá­meláib­bi mii basso­juv­vo duol­ba geađg­gi al­de da­hje bán­nos.

Re­mi Gutt­orm ja Áilu Som­by Sack­ey le­aba oa­h­pa­heam­en ohppii­de ma­te­mati­h­ka lá­vus.

Gu­ov­dage­a­innu nuo­raids­kuvlla rek­tor El­len J. Sa­ra Ei­ra lo­hká dát lea ok­ta vuo­hki mo sáht­tá bar­gat lá­vuin, ma­te­mati­hkain ja oa­h­pui­guin.

Gu­ov­dage­a­innu oa­hp­pi Mia Bon­go Nor­voll dáht­tuDeanu skuvlla ga­skacea­hkiohppi­id ceg­get áid­di gos 5 bohcco gal­get šieht­tat ja oa­hp­pit gal­get árv­voštal­lat makkár háp­mi áid­dis lea, maŋŋá go le­at dan ceg­gen.

Sil­je Ma­le­ne Var­si gov­ven govaid.

Deanu Sáme­skuvllao­a­hp­pi Kristain Tapio lo­hká sii le­at oa­hp­pan mo gea­va­hit ma­te­mati­h­ka lá­vus, sii le­at re­h­kenas­tán si­h­ke gu­hk­ko­da­ga ja vi­i­doda­ga lá­vus.

Gu­ov­dage­a­innu nuo­raids­kuvlla oa­h­pa­head­dji Ole Ei­nar Ha­et­ta lo­hká lá­vus le­at olu geome­tralaš gov­vo­sat ja sáht­tá re­h­kenas­tit vi­i­doda­ga, čoa­hkkáige­asu ja nu ain, ja dat lea dušše sin ja ohppi­id jurddašeami duo­hken man olu sáht­tá gea­va­hit ma­te­mati­h­ka lávu ok­tavuođas.

Newspapers in Northern Sami

Newspapers from Norway

© PressReader. All rights reserved.