Dološ muitalus bovttii beroštumi
Meerke Krihke Leine Biente muitalii su máttarádjá muitalusa maid su eadni Anne-grethe Leine Bientie nu čehpet lea čállán girjin máttasámegillii, ja mo dat álo njuorasmahttá su go gullá dan sámegillii.
Anne-grethe Leine Bientie girji «Joekoen sjïehteles ryöjnesjaejja», mii dál lea jorgaluvvon dárogillii «En flink reingjeter» lea nammaduvvon Davvi-riikkalaš ráđi mánáid- ja nuoraid girjjálašvuođa 2018 bálkkašupmái. Girječálli nieida Meerke Krihke Leine Biente muitalii álggu dán girjái, muitalus mii lea su máttarádjá Jaahke muitalus, ja mii lea muitaluvvon su bearrašis buolvvas bulvii.
– Áhčči rápmi lea girjji namma «Joekoen sjïehteles ryöjnesjaejja» (Gal don leat čeahpes guođoheaddji) go rábmui su 10-11 jahkásaš bártni Jaahke, go lei birgen okto duoddaris go šattai okto guođohit ealu, lohká 5 máná eadni Meerke Krihke Leine Biente. Son muitala ahte sátni sjïehteles (čeahpes) čuohcá njuolga su váibmui ja dovdduide.
‹Skikkelig flink» sátni dárogillii, ii bovtte daid seamma dovdduid, ii ge mearkkaš nu olu sutnje. Nu son álggahii logaldallama «Gii lean mun iežan giela haga» mii bovttii guldaleddjiid beroštumi.
– Go teaksta vuolgá gielas, de dáhpáhuvvá juoidá magihkalaččat ja boktá govahallamiid ja dovdduid ja nanne su iešdovddu, lohká son.
Sámi bajásgeassin ja sámegiella
Meerke Krihke Leine Biente lea bajásšaddan Snoasas, muhto bearaš gullá Plassje guvlui.
– Já, du mánás lea niibi. Dalle ferten lohkat dážaide ahte mu kultuvrras lea heakkaváralaš jus mánná ii oahpa niibbi geavahit ovdalgo álgá skuvlii. Mánná ferte beassat čuohpadit dainna niibbiin, oahppat niibi lea reaidu ja ahte sáhttá leat váralaš. Dan galga oahppat geavahit jierpmálaččat. Lea olu sámegielas mii leat čatnon mo sápmelaš jurddaša máná birra ja mo mii dan bajásgeassit dán muitalusas, čilge Meerke Krihke Leine Biente gii lea jorgalan olu girjjiid máttasámegillii.
Girjjis muitala makkár árvvut sápmelaččas leat, ráhkesvuohta, mánáid máhttu mas skuvlavuogádat ii beroš, iige oza. Son sávvá dáid girjjiid bokte oažžu skuvla buoret áddejumi sámi kultuvrii ja sáme mánáid máhttui.
Lea čeavlái
– Ledjen hirbmat ilus go eadni čálligođii bearraša muitalusa. Leamaš gelddolaš čuovvut čállima, lean olu oahppan sus. Mun lean álo njuorrasan go lean gullan dán muitalusa. Jurddašan maid mii dálá mánáide sáhttit oahpahit, sámi bajásgeassimis, mii lea hirbmat mávssolaš sámi váhnemiidda, lohká Meerke Krihke Leine Biente.
Lohká son lea hirbmat giitevaš go sin ruovttus lea leamaš máttasámegiella beaivválaš giellan ja go su eadni, rivgu, Anne-grethe Leine Bientie, oahpai máttasámegiela. Ii leamaš sutnje álki oahppat sámegiela ollesolmmožin.
– Lei hirbmat buorre ovddastit eatni dás. Illudin go Sámi girjjálašvuođa beaivvit háliidedje gullat girjji birra, lohká son.
Nubbi mánáidgirji mii lea evttohuvvon
Iđut lágádusa redaktevra, Nan Persen, muitala sii leat buvttadan girjji máttasámegillii, ja maŋŋá go evttohuvvui Davviriikkalaš ráđi mánáid- ja nuoraid girjjálašvuođa bálkkašupmái, de jorgalii girječálli ieš dan girjji dárogillii.
– Iđut lágádus lea ieš ruhtadan dárogiel buvttadeami go ii leat vejolaš oažžut ollislaš ruhtadeami dasa, lohká Nan Persen.
Dát mánáidgirji lea nubbi girji maid Iđut leat buvttadan ja mii lea evttohuvvon Davviriikkalaš ráđi mánáid- ja nuoraid girjjálašvuođa bálkkašupmái.
– Dárogiel veršuvdna «En skikkelig flink liten reingjeter» almmuhuvvo Storstuggu viesus Plassjes boahtte bearjadaga Raasten Rastah kulturfestivalas, muitala Nan Persen.
– Girječállái mearkkaša olu nammaduvvot dán bálkkašupmái ja mii illudat go girječálli oažžu dán vejolašvuođa beaggit dobbelii go sámi máilmmi, lohká Nan Persen.