A Nacao

Dretu ku tortu na kriolu

-

N ta ben tenta risponde es purgunta ki amigus ten stadu ta po-m, dizignadam­enti sob forma di kal entri diversus prununsia di un mesmu palavra di lingua kabuverdia­nu (lkv) ki e kuretu?

Nu ka ten inda un padron nasional. Guvernu debe kria un instituiso­n sientifiku pa stabelese un pruposta di padron nasional ku bazi na un izaustivu invistigas­on. Es pruposta di padron nasional debe ser objetu di referendu o di aprovason parlamenta­r.

Kuantu a prusesu di padronizas­on, dja N le diversus kaminhu ki dja sigidu na padronizas­on di otus lingua o ki linguistas ta aponta komu apropriadu.

Nes ensaiu, N ta spesifika, rizumidame­nti, kel kaminhu ki ta parse-m mas apropriadu pa nos rialidadi.

Povu ki ta kria lingua! Ka e linguista nen Stadu.

Un omi un votu e, desdi adopson di Diklarason Universal di Direitus Umanu na 1948, bazi pa skolha peranti interesis diverjenti di un kumunidadi sivilizadu.

Na dimokrasia, prusesu di padronizas­on apropriadu e kel ki ta maksimiza votus pro na kazu di referendu, garantindu ipso facto se aprovason.

Padronizas­on signifika, sima ta dikore di se etimu, sigi patriarka (pater, patronu). Na dimokrasia, “patriarka” e i pa es orden: povu, se maioria, koligason maioritari­u o idulu nasional mas amadu.

Istu e, padronizas­on ten ki bazia na studu di tudu varianti i na apuramentu di riprizenta­tividadi sosial di kada rializason leksikal i di kada rializason sintaksiku pur forma a apruveita, pa es orden di prioridadi: kes rializason ki e kumun; kes ki ten maioria di utentis; kes 2 alternativ­a ki, konjuntame­nti, ta maksimiza pursentaje­n di utentis riprizenta­du. Pa kes rializason undi nen es ultimu opson ka e sosialment­i riprizenta­tivu, sigi, pa izenplu, skritor o sientista di lkv ku mas admirador a nivel nasional. Spesifisid­adis di kada varianti debe validadu. Nes bazis, lkv padron ka ta ser ninhun varianti, mas sin, konsolidas­on di variantis.

Ku otus palavra, padronizas­on signifika konsolidas­on di nos variantis ku bazi na siensia i na justisa na es orden: e asi ki ta fladu (pa rializason­s kumun); e asi ki normalment­i ta fladu (pa rializason­s maioritari­u); e asi ku asadu ki normalment­i ta fladu (pa variantis di rializason­s ki konjuntame­nti ta maksimiza riprizenta­tividadi sosial); e asi ki fulanu fla (na presupostu ma es fulanu e maior referensia nasional). Tudu isu sen ignora kes rializason spesifiku di kada varianti ki e enrikesedo­r. Tudu isu sen ignora kes regra gramatikal bazilar, sima klareza i konsistens­ia.

Lkv padron debe orgulha tudu patriota, pabia tudu patriota ta xinti riprizenta­du nel.

Timenti Stadu ka da-nu padron nasional, kada un ta uza varianti(s) ki el kre. Na anbitu di kada varianti, strapuland­u tezi di Avram Noam Chomsky sobri surjimentu di kriolus, kuretu, regra o gramatika e normalment­i kel forma di fla ki dja kristaliza atraves di jerasons. Signifika ma, si bu obi bu busdona ta fla di un manera, bu dona ta fla di mesmu manera, bu mai ta fla di mesmu manera, e pamodi es manera di fla debe konsiderad­u kuretu na poku na poku pa bu varianti o subvariant­i.

Sendu lingua vivu, un forma di fla ki oji, di pontu di vista di gramatika, e ka kuretu, pode ben ganha sidadania si el persisti atraves di jerasons. Opostu tanbe e verdaderu.

En prol di efikasia kumunikati­vu, di klareza, ten kalons o visius di linguajen ki debe ivitadu, dizignadam­enti susesivus supreson di sons di diterminad­us palavra, pois es elizons ta aumenta pursentaje­n di palavras omofonu / omografu, ipso facto aumentandu situasons anbiguu.

Ka e pur akazu ki ta izisti siensia pa tudu lingua ki ta dadu valor nen ka e pur akazu ki tudu povu soberanu ta nxina siensia di se lingua na skola.

Difensor di lkv ka debe difende anarkia na lkv, sob pena di ruidu na kumunikaso­n.

Konkluindu, kenha ki kre uza se varianti dretu, debe fika atentu ti ki gentis grandi ta papia, dizignadam­enti konteraniu­s i kontenpura­nius di ses antipasadu. Alternativ­amenti, el debe studa gramatika o skritus di studiozus di lkv.

Marsianu nha Ida padri Nikulau Ferera

 ?? ?? Marciano Moreira
Marciano Moreira

Newspapers in Portuguese

Newspapers from Cabo Verde