ǀGaisa ǁkharaba ǀawob !aoma
ǂ Namipeb ministeris ge a ǁaxa ǁkhawa kō!gâs 2007ǁî kurib ǂNamipeb Mûǂams ǂHanumās dis ǀkha îs ǁawoǁawosa tsî ǁguiǂuisa ǁkharab ǀgauga māǂui ǁnā khoen hîa nē ǂhanumāsa ra !ûǂamna.
!Hū!nāsise ǂnamipeba !anu!anus ǁaxasibab ǂhanusise gere ǂanǂan soab aib ge, ǂNamipeb ministeri Pohamba Shifetaba ge mî, nausas nē ǂhanumāsa ǀuriba aoxūs mâ ǀgaugu ai nî sîsenūhesa !khōǂgā hâ, xawen ge ǀnîkhami kō !nubusina ge ǂherexa, ministerisa ge ǁgarina îs nē ǂhanumāsa ǁkhawa kō!gâhe.
Ministeris ge mâtin ǀurib tamas ka i o ǀawoba nî mûǂams di sîsenǀgauba ǀnai !âǀhuru-aon ǀkha ǀhûhâse ge ǂgaekhâi, ǁnāti ī ǁgoaǂuis ǀurisasib ra !aromasa sîsenǂams ase, xaweb ge ministera nē dītsâdi hoadi khao!gâ noxopa ra !hara ǀawob tsî ǀurib hîa kai daogu am!gâgu, !gangu tsî ǂhaitsi hâǁareb !khaigu !nâ hâsa.
“Khoetsa ra ǂhâiǂhansen kai !khais ge ǀnî ǀhûhâsib ǁanin ra ǂgaokorobe ǀawoba aoxūma tsî mîsa ǁîn sîsenǂnuwis ǀkha a ǁaxasa.
Nē tanisenǀgauba ta ge ǀgaisase ra !haraxū,” tib ge Shifetaba ge mî. “ǁKhāti a ǁkhiheǁkhōsa !khais ge nausab Namibiaba nē ǁgoaǂuis ǀawob dis ǀkha ǂnôa, xawe da ga tā a ǀurusa nau hâ !kharaga!nâgu ǀurib tsîna gowaǀîsa hîa sada ǁgam-e da ra hōxū !khaigu, !āǂuisab tsî !hūb, !kharaga xemise xūna xu ra hā ǀurib tsî sōǀôan tsî noxopa ǀnîna.”
“ǂAuna khoen ge noxopa !khā tama hâ nē ǀawob tsî ǀuriba da nî !khō!nom!nom tama is kara, os nēsa sada ǀgaisa ǁkhōǁkhōsasiba sada ûitsamaxūn ûigu ai a ūhâ ǁkhāsa, ǀAwob tsî !khaerab tsîn ge anusasib ǀguiba tsâkhā tama hâ xawe, !hūbaib !nâ hâ ǁkhōǁkhōsa ǁōna ra ǁkhauǂgâxa, aiǁgause hepatitis Es hîa da Namibiab !nâ ra mûs khami,” tib ge ministera ge mî.
!Hūb di ǁÛb Hage Geingob ge 2018ǁî kurib !nâ ǂguro !nās ase nēti ī !anu!anus ǁaxasiba ge ǂnûiǂgā î da ǀawob tsî ǀurisasib hîa !hūb tsî ǂnamipeba ra ǁgai kaiba sîsenǂam.
Ministeri ge ge mî, nausa i nē kurib !nâ Covid-19 ǁōs mâsib !aroma ǀhûǁarebe !anu!anusa mā-amhe tama, xawe da khoena hōhō!nâs tsî tanisenǀgauga ǂnamipeba !anuse ūhâs ǂnamipe ǀkharaǀkharas ai ǂâisa 31 ǀKhūǁkhâb 2021 dis kōse ra ǂnûisa