New Era

ACCs ge ra ǂhâba khoen hîa ra !nuri!gâna ra ǁKhauba ǂHanums nî sîsenxasa

- George Sanzila

TSUMEB – ǁAma!khunis ǀkha hâ ǀHôakao!narib Ôa!nâ!nans (ACC) di Dana mâisab, ǀHûhâsib ǁGau!nâs ǁAma!khunis ǀkha hâ ǀHôakao!narib ǁKhaubas dib, Paulus Lyambezib ge ǁkhawa ge ǀgomǀgom!gao, kai ǂhâsib hâsa, khoen hîa ACCsa ǀhôakao ǁaxasin !nuri!gâde ra mān di ǁKhaubas ǂHanumās nî sîsentsoat­soa kaihes ǂnamipe.

Nē ǂHanumās ǀguis nî ǁnā khoen hîa ǀhôakao ǁaxasina !khōǂgā hâ !nuri!gâde dī tsî ǂhâbasa ǁgauǁgaude ra māna ǁkhaubase I ī amaga.

Lyambezib ra mîsa !oan ǁnā !nuri!gâ-aona nēsisa ūhâs ge, ǁîn ǀonde ǂhaitsise ǂanǂan tama isa, xawes nēs tsîna noxopa nē khoena ǀoasase ǁkhauba tama hâsa, nēti ī sâusa ǂans ga ǀhôakaose a ǂanǂanǂuih­eo.

ǁAma!khunis ǀkha hâ ǀHôakao!narib Ôa!nâ!nans ge ǂoa ge wekheb Wunstaxs ai, Parlements komites hîa !Hūǂhanusi tsî ǂHanusi ǁHōn ǀkha a !nao-aisas ǀkhas ge !âǀhuru-aon ǂnûsa ūhâ i soab ai mâi-ai!âsa ge dī.

Nē ǂnûs di ǂâibasens ge ǀhûǁarebes­e, ǁgoaǂuidi hîas ACCsa ǁîs !ereamxasib ǀhôakao ǁaxasina !hūb !nâ !khams ǂnamipe ūhâna ǂanǂui tsî oresa hōbas ai ge hâ i, ǁîs ǁkhāti a nē komites nî mûǂam xūn di ǀgui amaga.

Lyambezib hîa ge ǂnûǁkhaeba ra direkter xenerali ACCs dib, Paulus Noaba gere ǂnûǁkhaeba­b ge nē ǂnûs tawa, ǂhâiǂhanse­ns hîan nē komites ǁanina ge ǂoaxa-ūs ai gere !eream.

Komites gere mîs ge, !nāsa ǁaegan ra khoen hîa ǀhôakao ǁaxasina ra māǂgān tsî ôa!nâs mâisan tsîn hoana !aorosasib !nâ mâihesa, !nubusib ǁîna ǁkhaubas dib hâ amaga.

Nausab, ǀhûhâsiba xu ǁnaetisa ǂâiǀgauba hâ, ACCs ǂhanuse ôa!nâde dīǂui tama hâsa, xaweb ge Lyameziba ge ǂanǂan, ǁîn di !ereams a !khaisa, !nuri!gâdi ǂnamipen ǀoasa ôa!nâde nî dīsa. !Hau!hausasen ge !nāsa ǁaega nēti ī ǁhōna ai!gû tsî ǂhâbasa ǁkharab kōse sī-ūhe tama ra ī, !nubusib mû!gâ-aon dib xa ra !aromahese.

“Sida di ǁguiǂams ge ǀhôakao ǁaxasin di ǁhōna !khō!oa, sîsenǂam tsî ôa!gaode dīs hoa ǂâisāhe ra ǀhôakao ǁaxasin !nuri!gâdi ǂnamipesa. Nē ǁhōn ai sîsentsoat­soas ge !nāsa ǁaega a !gomsi, mû!gâ-aon ra ǀkhai xui-ao. ǁNā-amaga da ge khoena ra ǂgan in aitsama sida tawa hā !nuri!gâ,” tib ge Lyambeziba ge mî.

ǀHôakao ǁaxasin !nuri!gâde ra dī khoen ǁKhaubas ǂHanumā 10, 2017ǁî kurib dis ge ǂNūǁnâiseb 2017ǁî kurib dis ai ge !khō!gâhe, xawes ge noxopa ǀoasase sîsentsoat­soaūhe tama hâ, mariǁhōn di !nubusib xa ra !aromahese.

Nē ǂHanumās ge beros hîa nē khoena ǁkhaubas ai nî hâsa ǂnuwisa ra ǂgan tsî ǁkhāti nē khoena nî tsūdī-e N$75 000 di marisi ǁkharab tamas ka i o !khō-oms ǁkharab hîa 15 kuriga !kharu tamab tamas ka i o hoa ǀgam ǁkharakha nî ǁgui-aihe, hâna-i ǀhapixase nî hōhes karao.

ACCs ge ra mî, 2019/20 !nân ge ǂâisa gere ǂnûi-ai 66 ǁhōna xun ge 25 a dītoa tsî !gau ge 36 ǁhōna sao ra kurib ǁga a tani!kharusa hîa 41%gu !gâi!gâba sī!nâsa ra ǁgausa.

ǀhôakao ǁaxasin !nuri!gâde ra mān di ǁKhaubas ǂHanumās

Newspapers in English

Newspapers from Namibia