Ruovdemáđija váikkuhusat eahpečielgasat
Norgga davimus fylkkadikki politihkkárat sávvet ásahit ruovdemáđii Roavvenjárggas Girkonjárgii. Dasto Finnmárkku Fylkkadiggi ovddidii cealkámuša ruovdemáđii ásahit Roavvenjárggas Girkonjárgii. Fylkadikki politihkkarat oaivvildit ahte ruovdemáđiičatnaseapmi davvin addá positiivvalaš ovdánanvejolašvuođaid Norgii ja šaddá guovddáš logistihkkaaktevran árktalaš guovllus. Fylkadiggi celkkii ge ahte Finnmárku ja Girkonjárga šaddá dego fievrridanguovddážin Barentsguovllus, go dát rahpá ođđa fievrridangeainnuid guvlui. Danne oaivvildit ahte ruovdemáđii dán gaskka rahpat vejolašvuođaid guolástusealáhussii, mátkeealáhussii, minerálaealáhussii, oljo-/gássaealáhussii ja vurdet maiddái lassánit johtolaga Davvimearrajohtolagas.
Na, die dáide dat buorit bealit, muhto aŋkke orru dan láhkái, ahte Finnmárkku fylkadiggeáirasat leat oalát vajálduhttán heajut beliid. Vaikke stuorra oassi dán ruovdemáđijas manašii eanaš Suoma eatnamiid čađa, de aŋkke berreše Finnmárkku politihkkarat maid árvvoštallat kritihkalaččat makkár váikkuhusat das šattaše ránnjáriikka olbmuide. Dađi bahábut jáhkkit dán máđija mannat dehálaš boazoguohtoneatnamiid čađa. Lea erenoamáš šállošahtti go dan hárrái eai leat sápmelaš áirasat Fylkadikkis eambbo gozuid alde, go dat ii leat amas ahte ruovdemáđija lea stuorra áittan boazodollui.
Na, die dáide dat buorit bealit, muhto aŋkke orru dan láhkái, ahte Finnmárkku fylkadiggeáirasat leat oalát vajálduhttán heajut beliid.
Dan leat oaidnán juo guhká Nordlánddas ja Trøndelága boazodoalloguovlluin, gos leat áiggiid čađa duháhiid mielde bohccot vuddjon togaide. Dušše 2001-2011 áigodagas vuddjojedje Bådådjo ja Steinkjer gaskkas 2316 bohcco. Dan sáhttá dadjat ahte dat lea seamma ollu bohccot go gaskageardán sturrosaš orohagain lea boazolohku. Eará sániiguin sáhttá govvidit ahte dan áigodagas vuddjojedje seamma ollu bohccot go ovtta stuorra siiddas lea eallu. Dat iešalddis juo muitala man stuorra áitta ruovdemáđija lea boazodollui.
Dasa lassin ii oba leat ge eahpádus ahte ruovdemáđija sihke huksedettiin ja maŋŋel lea stuorra sisabahkken. Dan ektui ge leat ollu mii lea eahpečielggas lea, nu ahte lea oalle imaš ja ártet go Fylkadiggi lea nu positiiva dákkár stuorra huksemii guovddáš sámi duovdagiidda. Lea áibbas čielggas ahte buot ovddemuš ferte dahkkot váikkuhusguorahallan ovdal go dákkár mearrádusaid álget dahkat.