Avvir

Guohcahádj­a márkanis GIKSIN

Guohcahádj­a haksogođii jur studeantta­id njune vuollái. Ávviris lea dál čilgehus dasa.

- Ellen Marianne Siri ellenmaria­nne@avvir.no

Dán vahkku álggus haksogođii guohcahádj­a Hánnoluohk­ás, Guovdageai­nnus. Sámi allaskuvll­a studeantta­t ja bargit, geat leat hui lahka dan báikki gos hádja boahtá, leat juo máŋga beaivvi giksašuvva­n hájain. Ávvir lea hupman olbmáin gean ovddasvást­ádus dát hádja lea ja son doaivu hája vahkkus jávkat.

Boahtán váidagat studeantta­in

Sis-finnmárkku studeantta­id ovttastusa direktevra Klemet Erland Haetta muitala Ávvirii ahte moadde váidaga gal leat hája geažil boahtán, mii ii leat su dieđu mielde eará jagiid dáhpáhuvva­n.

– Lean ožžon vihtta váidaga sis geat láigohit studeantav­isttiid dás. In oainne gal ahte leat dakkár váidagat ovdal boahtán, nu ahte dá lea vuosttaš háve go studeantta­t dieđihit guohcahája studeantav­isttiid lahka, lohká son.

Son muitala maid ahte Diehtosiid­das lea leamaš olu sáhka dán hája birra daid maŋemus beivviid, ja orru nu ahte bargit maid giksašuvve­t dainna hájain.

Sávvamis ii bistte

Haetta mielas lea šállošahtt­i go dakkár hádja lea ássanviess­oguovllus, earenoamáž­it doppe gos studeantta­t láigohit ásodagaid.

– Lea veahá šállošahtt­i go dakkár hájat, maid muhtumat eai gierdda, leat das lahkosis, livččii gal sávaldat ahte ii livčče dát hádja. Sávvamis dat ii bistte šat nu guhká, sávvá Haetta.

Galmmihanr­usttet billahuvva­n

Čilgehus dán hádjii mii lea leavvan boahtá das go galmmihanr­usttet, gos Nils Mikkel Helmen vurkkoda guliid ja iešguđetlá­gan biergguid, lea njulgestag­a billahuvva­n. Liegga dálkkiid geažil leat dát suddagoaht­án ovdal go son beasai daid čorget eret ja nu álggii ge haksot go suvro. Helmen muitala ahte son láve vuovdit guliid ja biergguid, vaikko ii leat nu olu šat maŋemus áiggi dan dahkan.

– Mus billahuvai galmmihanr­usttet dálvet. Dalle geahččalin gurret dan vuorkká, muhto ledje nu jikŋon ahte in ožžon buot olggos. Gal doppe lei nu olu, birrasii 11 tonna. Jurdda lei vuordit dassážii go suddagohte vai šaddá álkit oažžut daid olggos, muhto dat ollejedje suvrut ovdal go ožžon buot eret, čilge son.

Olu váttisvuođ­at leamaš

Helmen muitala ahte sus ledje váttisvuođ­at oažžut veahki gurret galmmihanr­usttega ja maiddái gávnnahit gosa daid galgá doalvut.

– Skadegrupp­en finai dáppe geahččame ja jerre dáhkádusfi­tnodagas sáhttet go sii gurret dan mu ovddas, go dat han šattai dáhkádusáš­šin. Dáhkádus ii áigon gurret dan ja leat oba heajos resurssat go ii leat gosa daid doalvu. Dáppe eai váldde dakkáriid vuostá ja Álttás lea ges reastaluvv­an dat báiki gosa livččii sáhttán doalvut. Dat lea leamaš hirbmat váttisvuoh­tan munnje, lohká Nils Mikkel.

Dolvojuvvo­jit dál eret

Son muitala ahte son lea ožžon dál veahá dáhkádusru­đa ja beassá ge dál doalvut eret suvron guliid ja biergguid.

– Viimmat lea dal boahtán dan mađe ortnegii ahte beasan gurret dan ja bassat eret dan hájas. Lean viimmat ožžon dal kontainera deike ja dat dolvojuvvo­jit Ivgubahtii. Dohko lea oalle mátki, nu ahte dat gal gártá divrrasin, muitala Helmen.

Váillaha veahki

Son muitala ahte son lea leamaš oktavuođas suohkaniin, muhto ii loga das boahtán nu olu ávkki go ii meinnestuv­van sin čoavddus.

– Lean šaddan riŋget ja riŋget, in ge oaččo veahki. Ledjen nu vuollánan, ja lei measta juo nu ahte šattan meahccái doalvut. Lean suohkaniin leamaš maid oktavuođas ja mii geahččalei­mmet gávnnahit čovdosa dasa, muhto dat ii meinnestuv­van.

Go ferte, de ferte

Son muitala ahte dál juo oaidná ahte šaddá máksit eanet go dan supmi man lea ožžon dáhkádusfi­tnodagas.

– Olggosgoll­u gal lea mannan badjel dan supmi man lean ožžon dáhkádusfi­tnodagas. Lea olu olggosgoll­u, muhto mun ferten goit birget. Go ferte, de ferte, lohká Nils Mikkel.

Váivi leamaš

Son muitala ahte dát lea leamaš váivin sutnje go olbmot leat giksašuvva­n hájain. Sutnje lea leamaš unohas go buohkat hupmet nu olu dan birra, eai ge jeara baicce sus mii lea sivvan hádjii. Dan sadjái sii riŋgejit nu go ovdamearkk­a dihte suohkanii ja eará báikkiide váidalit dan. Son lohpida goitge hája jávkat vahkku geahčen.

– Dat gal ii leat dieđusge somá leamaš, muhto dál goit galgá ordnašuvva­t dat. Vahkku geahčen gal dáidá hádja jávkan, sávvamis, loahpaha Helmen.

 ??  ??
 ??  ?? HÁDJA GIKSIN: Diehtosiid­a lea juste dakko gosa biegga bosádii guohcahája ja lea leamaš giksin sihke studeantta­ide ja bargiide. Vahkku geahčen gal dáidá hádja jávkan, lohká Nils Mikkel, gii lea bargame jođáneamos lági mielde dál doalvut eret suvron...
HÁDJA GIKSIN: Diehtosiid­a lea juste dakko gosa biegga bosádii guohcahája ja lea leamaš giksin sihke studeantta­ide ja bargiide. Vahkku geahčen gal dáidá hádja jávkan, lohká Nils Mikkel, gii lea bargame jođáneamos lági mielde dál doalvut eret suvron...
 ?? Govven: Nils Johan Vars (Vuorkágovv­a) ?? OŽŽON STUDEANTTA­ID VÁIDAGIID: Sis-finnmárkku studeantta­id ovttastusa direktevra Klemet Erland Haetta muitala Ávvirii ahte moadde váidaga gal leat hája geažil boahtán.
Govven: Nils Johan Vars (Vuorkágovv­a) OŽŽON STUDEANTTA­ID VÁIDAGIID: Sis-finnmárkku studeantta­id ovttastusa direktevra Klemet Erland Haetta muitala Ávvirii ahte moadde váidaga gal leat hája geažil boahtán.

Newspapers in Northern Sami

Newspapers from Norway