– Dát lea dán buolvva ÁLTTÁ-AKŠUVDNA
Olusat ledje boahtán doarjjakonsertii doarjut Ellos Deanu -joavkku rahčamuša, duššin dahkat dan ođđa Deanosoahpamuša man Norgga ja Suoma eiseválddit leat dohkkehan. Dološ Álttá-akšuvnna aktivista ja jurista Ánde Somby doarju nuorat gearddi vuostálastima dán áššis. – Lea olu duođaleabbo go dolgevuogga Iešjoga siste, lohká son.
Olusat ledje boahtán doarjjakonsertii doarjut Ellos Deanujoavkku rahčamuša, duššin dahkat dan ođđa Deanosoahpamuša man Norgga ja Suoma eiseválddit leat dohkkehan. Juoigi ja jurista Ánde Somby doarju nuorat gearddi vuostálastima dán áššis. – Lea olu duođaleabbo go dolgevuogga Iešjoga siste, lohká son.
Ellos Deatnu joavku lágidii doarjjakonseartta Ohcejogas mannan maŋŋebárgga eahkeda. 13 artistta guoimmuhedje viđas eahkedis gitta gaskaidjii. Lei liegga, čáppa geassebeaivi ja olbmot boahtigohte juo gaskabeaivvi áiggi Busteldearbmái olgolávddi báikái Sámi šalddi vulobealde.
Ovcci áiggi eahkedis ledje juo boahtán badjelaš 600 olbmo ja ain oidnojedje boahtimin eambbosat.
– Dál leat juo badjelaš guhttačuođi juo ja lea máŋga, máŋga čuođi olbmo eambbo go mii leimmet duostan navdit. Mii leat hirbmat, hirbmat duhtavaččat dainna! Dát muitala ahte mii leat rivttes bálgáid alde. Olbmot beroštit dan áššis ja bohtet min doarjut. Dat addá hirbmat buori bargomovtta joatkit. Sávan hui olu olbmot servet dása, lea álbmotbargu dát. Lea hirbmat buorre mearka. Navdimis bohtet eambbo, lohká Ellos Deanu joavkku gulahallanolmmoš Beaska Niillas.
Ođđa Áltáguovdageainnu vuostálastin ášši
Deatnulaš ja Norgga árktalaš Universitehta vuosttaš amanueansa riektediehtagis, Ánde Somby, lea okta daid artisttain gii doarju Ellos Deatnu lihkadusa ja son juoiggai ge konsearttas. Lohká vaikko ássá Romssas, de gullá son guvlui. Ovdalaš go lávke lávdái de čilge Somby alddis leat buot sivat doarjut joavkku.
– Mu mielas lea vuohki mo Deanosoahpamuš lea dahkkojuvvon, hui eahpevuoiggalaš ja dat ii leat lágalaš, lohká Ánde Somby.
Muitala son lea ádden ahte muhtin Kárášjoga stággobivdit lohket dás lea eambbo sáhka luosas go vuoigatvuođain.
– Jus galggašii váldit duohtan, ahte eiseválddit sáhttet dákkár meanuid čađa, váldit eret sámi vuoigatvuođaid, de ii leat go oanehis áiggis Iešjoga siste ruvke, Kárášjoga siste ruvke ja dalle sáht-
tá jearrat lea go luosas sáhka vai lea go sáhka sámi vuoigatvuođain. Dás leat prinsihpalaš bealit hui dehálaččat. Dan ahte eiseválddit dustet Deanu olbmuid hástalit dán láhkai lágalaččat, dat lea hui duođalaš ášši. Lea olu duođaleabbo go dolgevuogga Iešjoga siste. Dát lea dán buolvva Áltá-guovdageainnu vuostálastinášši. Lea nuorat geardi geat lágidit dáid doaluid, lea nuorat geardi geat leat njunnošis dás. Mii geat leat veaháš eallilan olbmot, mii leat dáppe sidjiide doarjjan, čilge Ánde Somby ja dollii lávdái guoimmuhit álbmoga.
«Sámepoletihkkárat»
Suoma beal Sámedikki presideanta Tiina Sanila-aikio mielas lea dehálaš doarjut lihkadusa mii bargá sápmelaččaid ovddas.
– Go dákkár dáhpáhus lea lágiduvvon ja oaidná man olu olmmoš dáppe lea, de oaidnit sis lea doarjja áššái. Lea dušše okta ášši Sámis mii dáhpáhuvvá dál ja oaidnit das lea doarjja, lohká Tiina Sanila-aikio ja doaivu eará sámiide guoskevaš áššit maid ožžot seamma buori doarjaga.
Maiddái Norgga beale Sámedikki ráđđelahttu Inger Eline Eriksen lea boahtán doarjut lágideddjiid.