Headjaráhkkaneapmi minuhtasminuhttii
Erik Matias muitala iežas plánen jearrat Inggas náitalit suinna gieskat go NRK čuovui bearraša «Giđđajohtin minuhtas minuhttii» prográmmas, muhto dálki bissehii dan plána. Heajat gal šaddet liikká, go odne náitaleaba Guovdageainnus.
Erik Matias muitala iežas plánen jearrat Inggas náitalit suinna gieskat go NRK čuovui bearraša «Giđđajohtin minuhtas minuhttii» prográmmas, muhto dálki ja siivvut bissehedje dan plána. Heajat gal šaddet liikká, go odne náitaleaba Guovdageainnus.
Inga Karen Anne Sara ja Erik Matias Leroy Larson eaba oro huššaluvvan headjaráhkkanemiin go boađán jearahallat sudno.
– Dál gal juo sáhtte bosihit ja vuorddašit dan stuora beaivvi, boagusta Inga Karen Anne. Son šattai dovddusin miehtá Norgga dán giđa go NRK čuovui sin bearraša «Giđđajohtin minuhtas minuhttii» prográmmas. Odne náitaleaba soai Guovdageainnus ja Ávvir galledii sudno moadde beaivvi ovdal heajaid.
Lihkkan iđđesija goarrut
Inga muitala ahte lei okta áigodat go ii nagodan vuoiŋŋastit, ja lávii lihkkat ovdal barggu vai olle goarrut.
– Ovdal go gergen visot čiŋaiguin de gal lávejin lihkkat njealji áigge, vai ollen goarrut ovdal go mánná lihkká ja bargu álgá. De gal ledjen huššaluvvan, muhto dál lean geargan čiŋaiguin ja eai dál oro barggut šat maiguin sáhtán nu doapmat, muitala son.
– Lihkus lean dál geargan goarrumin, go dál oađán buorebut go goasse ovdal, vaikko dieđán ahte hušša gal boahtá fas fargga, dadjá Inga Karen Anne.
– Dego livččii máná riegádahttime
Erik muitala ahte go lei buot eanemus hušša, de son gal álggii jurddahallat maid ipmašiid leaba soai dál mearridan bargat.
– Lihkus Inga lea jorttamovra, ja son siđai mu de čohkkedit ja vuoigŋat dego livččen máná riegádahttime, boagusta Matias.
Válljen geasi
Inga Karen Anne ja Erik Matias Leroy lohkaba ahte soai mearrideigga geasset náitalit go dalle soaitá fiinna dálki vai guossit besset olgun maid čohkohallat, ja de lea maid álkit orruma dáfus gussiide geat guhkkin bohtet. Soai lohkaba ahte fertiiga válljet dáhtona mii heive sudnuide, go Inga ja su bearaš álget mearkut čakčat ja Matiasa olbmot fas mearkugohte giđđat, nu de heivii dál buoremusat.
– Dieđusge lea maid ipmárdus ahte eai buohkat astta dál boahtit heajaide, go lea visot nu maŋŋonan. Olbmot soitet dál ain mearkume, dahje soitet luomus, muhto moai sávve goit ahte leat oallugat geat astet fitnat heajain, dadjaba bárra.
Eai lean soagŋut
Inga ja Matias lohkaba ahte mearrideigga maid jođánit ahte soai eaba hálit soagŋuid, go ii orron sudno mielas riekta.
– Olmmoš ferte dahkat nu mo orru heiveme, go dat galgá leat nu mo juohke bárra dovdá sudnuide heive, lohká Erik Matias Leroy.
– Vaikke ean leat áigon soagŋuid, de lea munno mielas dat hirbmat fiinna vierru, lohkaba bárra.
Ingá muitala ge ahte sus lea oabbá aiddo náitalan, ja de beasaiga ge soai oaidnit soagŋofáru.
– Mu mielas lei nu somá oaidnit oappá soagŋofáru, ja dat lei hui fiinna beaivi, muitala Inga.
Jearran oappás ja vieljas ráđi
Inga joatká ge muitaleamis ahte su mielas lea stuora dorvun go oabbá lea aiddo náitalan, ja viellja ii ge leat nu áigá náitalan. Nu de ii dárbbahan ieš álgit visot jurddahallat man olu galgá mii, lei dušše jearralit oappás ja vieljas ráđi.
Matias lei gal suoli plánen Inggas jearrat náitalit njuolggosáddagis giđđat.
– Mus lei jurdda jearrat náitalit go maŋemus boazu bođii gáddái «Giđđajohttin minuhtas minuhtta» -sáddagis, muhto go dakkár plána bidjen, de dieđusge šadde suvdit ealu. Nu ahte ii lean nu romantihkalaš go biillas čohkkáime, váiban ja njuoskan, ja de jearralin áigu go náitalit muinna. Muhto Inga vástidii goit ain ahte háliida, ja de gal orui buot buorre, muitala Matias ja mojohallá.
Čiegusin doalahit
Matias muitala ahte nu mo vierru lea sámi guovlluin, de galgá guhkimus lági mielde doalahit čiegusin headjajurdagiid, ja son ii lean ge muitalan iežas olbmái ja ránnjái ahte lea náitaleame. Matiasis leage somás fearán dan birra, go olbmái ii lean muitalan maide.
– Čakčat leimme njuovvan máŋga niestebohcco, ja spiilen duljiid seaidnái, go bođii mus olmmái guossái. Son váccii vissui, ja vuosttaš maid logai lei ahte dáppe gal orru haksome ahte galge náitalit. Mun dieđusge biehttalin, ii ge son šat jearahan dan birra maide. Muhto de mun riŋgen goit olbmái giđđat, ja logan ahte meinejetne náitalit. Ledjen vuordán ahte son reagere juoga ládje, muhto olmmái bisui jaskadin ja logai ahte son maid meine náitalit geasset. De dieđusge čuožžilii gažaldat goas galget goappásge heajat, ja mun muitalin ahte borgemánu njealját beaivvi náitaletne. De gal mu olbmás bođii dat reakšuvdna man ledjen vuordán go muitalin heajaid birra, son huikkádii ja lohká ahte sus maid galget dalle heajat. Muhto soai leigga veaháš ovdalis plánemiin, ja nu de moai sirddiime dáhtona, muitala Matias ja boagusta hirbmat njálgát.
– Nie lea go galgá buot nu čiegusin, ii sáhte báljo mánnávuođaolbmái ge muitalit, boagusta Inga.
Veahki haga ii birge
Inga ja Matias lohkaba ahte ii livčče vejolaš doallat heajaid jus eai livčče oallut veahkit. Lea olu bargu, ja olmmoš galggašii ollet organiseret olu. De lea hirbmat buorre go leat lagas olbmot mat leat veahkkát.
– Moai letne hirbmat giitevaččat go buohkat leat nu buoremielas ja áigot veahkehit munno, ahte munnos eai gávdno sánit mo čilget man buorit olbmot dat leat. Dat lea «fantastisk», olmmoš measta njuorasmuvvá, dadjá Inga.
Olu maid mearridit ferte
Bárra lea fuomášan ahte leat olu diŋggat maid galgá mearridit ja muitit go heajaid meine doallat. Galgá go doallat unna vai stuora heajaid, makkár biebmu galgá, makkár čiŋat, muitit buohkaid geaid galggašii bovdet, muitit buot čiŋaid ordnet ja olu smávit áššiid muitit.
– Biepmu gal ii lean váttis mearridit. Moai jearaime nubbi nuppis mii lea máilmmi buoremus biebmu, ja leimme jurddahallan dakkár eksohtalaš amas biepmu. Muhto gávnnaheimme jođánit ahte bohccobiergu lea gal dat buoremus maid dihte, lohkaba soai.
Matias lea ruoŧabeale Sámis eret ja go galggaiga idjabiepmu mearridit, de fertiiga jurdilit maid Ruoŧa
beale guossit vurdet go bohtet deike.
– De fuobmáime de gal fertejetne guoli guossohit idjabiebmun, nu ahte ii leat eambbo eksohtalaš go dat biebmu maid borrat juohke beaivvi, boagusteaba Inga ja Matias.
– Jurddahalaime gal sushi fállat gussiide, muhto de fuobmáime ahte ii leat go moadde jagi áigi go ieža duosttaime dan máistit, ja de álgit guossohit vuorraset olbmuide sushi. Dan gal ean sáhttán jurddahit, lohkaba bárra ja mojohallaba.
Náittosbáras rávvagat
Inggas ja Matiasis leat rávvagat sidjiide geat leat plánegoahtán náitalit dahje jurddahit dan guvlui.
– Galgá náitalit go orru lunddolaš, ii fal bágget náitalit jus ii oro riekta ja heiveme juste dál. Jus orru riekta, de ii leat eará go plánegoahtit, lohkaba goappašagat.
– Náittosbeaivi lea dudno beaivi, doai leahppi gonagas ja dronnet ovtta beaivvi, de galgabeahtti láhčit beaivvi juste nu mo ieža áigubeahtti, lasiha Matias.
– Olmmoš ferte muitit vuoigŋat, ja jurddahit ahte dát manná bures, lohká Inga.
– Juo, ja nieiddat geat dál leat munno heajaide, sii gal fertejit muitit coggat vuolppu gávtti vuollai, jus dette Lulli-sámi bártniin dánsesta ja holbi álgá loktanaddat, reašká Matias.
Headjamátki
Oarjemáilmmi headjavieruid mielde lávejit párat mannat mátkái dakka maŋŋil heajaid, nu leaba Inga ja Matias maid plánen go dál gerget heajastallamin. Soai navdiba dan šaddat várra buot buoremus mátkin mas sii leat leamaš.
– Ean leat hupman ge ahte vulge guhkás mátkái, muhto baicca dollejetne dohko gosa letne fielladan dál go letne ráhkkanan heajaide. Ean sáhte gal muitalit gosa mátki manná, muhto sáhtán muitalit dan ahte lea čiegus guollejávri. Dat buot buoremus guollejávri man dihte, lasiha son.
– Gal dat šaddá fiinnis velohallat jávregáttis ja dolastallat, oaggut go áigu ja bargat dan maid háliida go háliida, loahpaha Matias.