EAMBBO nuorat dieđihan iežaset jienastuslohkui
Sámediggi čájeha dál loguid mat čájehit ahte 2015 rájes leat olu nuorat dieđihan iežaset jienastuslohkui. Dán jagi leat maid earenoamáš olu nuorat dieđihan jienastuslohkui.
Čakčat lea sámediggeválga ja jienasteaddjit lassánit válgajagi nu go lea čájehuvvon ovddit válggaid oktavuođas. Ávvir čálii geassemánus ahte 1270 ođđa jienasteaddji ledje dieđihan iežaset Sámedikki jienastuslohkui. Otná dáhtona mielde leat sullii 1656 olbmo sisa dieđihan dán jagi ja earenoamáš olu nuorat leat daid searvvis.
– Badjel 500 sisadieđiheami dušše geassemánus, muitala Kjell Olav Guttorm.
Leamaš oidnosis sihke sosiála mediain ja sámi deaivvadanbáikkiin
Logut čájehit ahte 2015 rájes leat 18- ja 19-jahkásaččat lassánan 66 olbmos 218 olbmui, mii dagaha olles 230 proseantta lassáneami. Seamma áigodagas leat 20–24-jahkásaččat maid lassánan 40 proseanttain, 596 olbmos 833 olbmui. Liikká leat jienastuslogus ain eanas vuorrasat olbmot. Sámedikki válgakoordináhtor, Kjell Olav Guttorm, lea dán giđa leamaš olu oidnosis nuoraide. Son lea doallan diehtojuohkimiid Sámedikki birra ja oččodan sin dieđihit jienastuslohkui.
– Mun jáhkán ahte okta ágga dasa go ná leat lassánan logut lea dat go Sámediggi lea leamaš olu oidnosis. Lassin dasa mii leat olu sosiála medias leamaš oidnosis ja mun lean maid persovnnalaš sosiála mediain leamaš aktiiva gos lean dieđihan jienastuslogu birra. Mii leimmet maid Tråantes, gos olu nuoraiguin deaivvadin, muitala Guttorm.
Ávki diehtit nuoraid sosiála media vieruid
Guttorm lohká ahte dáidá ávkkálaš leat go diehtá eará nuoraid sosiála media vieruid ja mii geasuha nuoraid go galgá váikkuhit nuoraid gearddi.
– Mun jáhkán ahte dat maid veahá veahkeha ahte mun lean veahá nuorat go earát, go mun lean bajásšaddan mediain ja dieđán bures movt earát mu agiin geavahit sosiála media ja mii orru ávkkálaš, árvvoštallá son.
Buorre áigodat
Kjell Olav jáhkká ahte juste dál, go lea válgajahki, de lea buorre áigodat garrasit bargat dan ovdii ahte leat oidnosis.
– Mun dieđán ahte oallugat leat dieđihan iežaset maŋŋel go lean fitnan joatkkaskuvllain ja muđui leat oallugat maid ain dieđihan iežaset maŋŋel go mii leat fitnan dakkár báikkiin. Mun gal jáhkán ahte lei buorre áigodat ná bargat juste dal go lea válgajahki, lohká son.
Muhtimat eai dieđe ahte ferte dieđihit jienastuslohkui
Kjell Olav gii lea olu nuoraiguin deaivvadan go lea doallan diehtojuohkimiid, muitala movt son láve dahkat go galgá váikkuhit nuoraid beroštišgoahtit sámediggeválggain ja jienastusloguin:
– Mun láven viggat čilget sidjiide makkár ávkki sáhttá sidjiide dahkat jus sii áŋgiruššet nuoraidáššiin. Áššit nu go sámediggestipeanddat ja festiválaid ruhtadeamit leat áššit maid mun lean oaidnán leat beroštahtti nuoraide. Nubbi maid mun láven deattuhit lea ahte man álki lea dieđihit iežas jienastuslohkui ja ahte lea maid vejolašvuohta gáhtat mannjel ja sihkkut sisadieđiheami. Eai buohkat dieđe ahte galgá dieđihit gosage vai besset jienastit válggain dahje doivot ahte sii leat juo doppe, muitala Kjell Olav gii lea veahkehan oallugiid geahččat leat go sii jienastuslogus juo ovdalaččas mielde.
Buorre go lea eanet oidnosis
Gáisi válgabiirre nubbievttohas Ánne Hedvig Salmi Nordsletta (25) lea nuorra nieida gii lohká iežas guhká beroštan politihkas ja ahte sus leat olu oaivilat, earret eará ahte fertejit buoret eavttut sápmelaččaide geat orrot gávpogis. Son lea oaidnán ahte Kjell Olav lea leamaš olu oidnosis ja doaivu dán sáhttit váikkuhan go ná olu nuorat dál leat dieđihan jienastuslohkui.
– Son gal lea čeahppi leamaš, orru buori barggu dahkan. Sámediggi ii leat ovdal leamaš nu oidnosis nuoraid gaskka go dál. Muittán go ieš vázzen joatkkaskuvlla, de lei unnán diehtojuohkin mii Sámediggi oba lea ge, makkár rolla das lea servodagas ja makkár ávki das lea nuoraide, lohká son.
Dehálaš ahte nuorat servet
Nordsletta mielas lea aibbas buorre go olu nuorat dál leat dieđihan iežaset jienastuslohkui.
– Ovddit sámediggeválggain ledje olu veahá boarrásut olbmot geat besse Sámediggái, dál soaitá eará boađus jus olu nuorat jienastit. Soaitá ahte nuorat dál leat fuobmán ahte háliidit leat mielde váikkuheames mii Sámis galgá geavvat ovddas guvlui ja ahte sii sáhttet leat mielde váikkuheames sámi politihka. Lea hui dehálaš ahte nuorat maid servet nu ahte sin jietna maid gullo, loahpaha Nordsletta.