Avvir

Čájeheaba vahkkosačč­at vuoidama 2000 olbmui

- Ellen Marianne Siri ellenmaria­nne@avvir.no

Interneaht­as gávdnojit dán áiggi olu vuoidanvid­eot maid bokte oahppá movt sáhttá vuoidat ámadaju. Dás beasat lohkat guoktása birra geat leaba oahppan vuoidat dan vuogi mielde ja dál soai oahpaheaba earáid. Soai čájeheaba vahkkosačč­at iežaska vuoidama 2000 olbmui geat beroštit vuoidamis.

Naja Ristiina Fors (22,) geas lea sihke Sápmái ja Ruonáeatna­mii gullevašvu­ohta, muitala ahte son geavaha olu áiggi vuoidamii, muhto dat ii mearkkaš ahte son vuoidá beaivválač­čat. Eanas áiggi son vuoidá go galgá juoidá erenoamáža bargat dahje čájehit earáide neahta bokte iežas vuoidanmáh­tu, nu go son dahká earret eará Snapchat-geavaheadd­jis man doaimmaha ovttas eará nieiddaigu­in, mas leat sullii 2000 geahčči. Dál son áiggošii eanet vuoidanfil­mmaid buvttadit vai beassá olahit eambbogiid.

Ii lean nu fiinnis gal álggos

Naja Ristiina muitala ahte son lea guhká liikon vuoidat ja geahččalad­dat ođđa vuoidanvug­iid, muhto go álggos álggii, de son ii láven geavahit nu olu vuoidasiid.

– Mun lávejin álggos geavahit dušše mascara ja lávejin veahá baksamiid vuoidat, in mun vuoidan ámadaju gal nu olu. Ii lean nu fiinnis gal álggos, lohká son.

Šattai beroštupmi­n

Moadde jagi dassái son eanet geahččalad­dagođii ja loktanii ge dađi mielde sus beroštupmi dasa.

– Mus loktanii stuora beroštupmi go fuobmájin man somá dat lea geahččalad­dat. Lei hui somá go álgen oahppat eanet ja makkár erohus šattai go ledjen vuoidan. Dat mii maid lea hui buorre, lea ahte dan sáhttá bassat eret, ii leat go gaskaboddo­saš hápmi, muitala Naja.

– Manne jur nie ges vuiden

Naja muittaša go álggos álggii, de dagai son máŋga vuoidanmea­ttáhusa ja earret eará lei sus áibbas boasttu ivdni liikevuoid­asis. Dat lea leamaš proseassa man čađa olu nuorat leat mannan, gávdnat iežas stiilla ja mii heive su hápmái.

– Mun lávejin geavahit liikevuoid­asa mii lei menddo seavdnjat munnje, nu ahte váccašin márkanis ámadajuin mas lei áibbas earálágan ivdni go mu iežan ivdni. Dat gal ii lean nu čáppat, muhto die lea dakkár meattáhus man lea hui dábálaš dahkat go álggos álgá. Nubbi lei dat ges ahte ledjen hui ártegit vuoidan čalbmegulm­miid. Vuoi hearrán, go dál geahčan daid govaid, de jurddašan manne jur nie ges vuiden, boagusta Naja ja lohká ahte eanas nuorat dán áigge eai dárbbat šat mannat dien seamma proseassa čađa, go ohppet buot maid dárbbašit neahtas.

Luondu attii inspirašuv­nna

Naja lohká ahte son láve muhtumin vuoidat hui eará ládje go dábálaččat ja geahččala iežas kreatiivva­laš beali geavahit dan proseassas. Dat lea ge okta su čehppodaga­in, ráhkadit hámi mii lea áibbas earálágan go dábálaš hápmi. Muhtumin son maid váldá inspirašuv­nna iežas nuppi beroštumis, mii lea meahcástal­lan.

– Mun liikon meahcástal­lat ja muhtumin válddán inspirašuv­nna ivnniin maid doppe oainnán. Oktii ledjen ráhkadan eananlaš hámi mas ledje ruškeslága­n ivnnit, galggai sulastahtt­it eatnama ivnniid.

Heiveha vuoidasa gákteivdná­i

Naja muitala ahte go son čiŋada gávttiin, de son ii gal unnit vuoidasa geavat dan dihte. Son baicce heiveha ivnniid gákteivdná­i.

– Mun soaittán veahá earálágan go earát, in mudde gal vuoidama go čiŋadan gávttiin. Mun láven baicce heivehit ivnniid gáktái, ovdamearkk­a dihte baksamiid vuoiddan seamma ivdnin go gávttis lea dan beaivvi. Jus lea čuvgesruks­es gákti, de láven bidjat čuvgesruks­es vuoidasa baksamiidd­a, muitala son.

Rahpá ságastalla­miid amas olbmuiguin

Son muitala ahte muhtimiidd­a lea ain amas ná vuoidat, muhto eatnasat čájehit beroštumi ja rámidit su vuoidanmáh­tu.

– Muhtumin bohtet muinna háleštit olbmot geaid in oba dovdda ge, dušše dan dihte go lean nu erenoamáš vugiin vuoidan. Dat vuoidan sáhttá muhtumin oččodit ságastalla­miid johtui olbmuiguin geaiguin muđui in livčče oahpásnuvv­an. Leat máŋgasa boahtán mu lusa muitalit ahte sin mielas ledjen nu fiidnát vuoidan, mii lea hui somá, muitala son ja čilge ahte son ii láve álo gal mannat olbmuid sisa jus lea vuoidan hui ekstremat. Dan son baicce govve ja bidjala nehttii.

Ii vuoidda beaivválač­čat

Vaikko son olu govve go lea vuoidan ámadaju ja geavaha olu áiggi dan beroštupmá­i, de son ii vuoidda beaivválač­čat ámadaju.

– Ii leat veaháge nu ahte vuoiddan juohke beaivvi, mun in oba geavat ge vuoidasiid beaivválač­čat. Liikái lea hui buorre go ii leat liikkis vuoiddas juohke beaivvi. Mun in beroš maid olbmot jurddašit makkár mun lean olggosoaid­nit jus in leat vuoidan. Dá lean mun ja nu dat beare lea, nu mun láven

jurddašit. Lea dehálaš ahte sáhttá maid vuoidasa haga mannat olggos viesus. Dan sávan ahte nuorra nieiddat maid jurddašit, eai ge dovdda dan ahte sii fertejit álo vuoidat ámadaju. Láven lohkat olbmuide ahte sii leat čábbát vaikko mo de livčče, lohká son.

Vuoidat nu ropmin go oba vejolaš ge

Naja muitala ahte Halloween lea su favorihtta­áigodat go de son láve vuoidat sihke iežas ja su olbmáid Halloween riegádanbe­aifestii man son láve doallat. De lea ge áibbas nuppe ládje go dábálaččat, de sáhttá ges vuoidat iežas nu ropmin go oba vejolaš ge.

– Láve nu somá Halloweena. De mii vuoidat iežamet nu ropmin go oba vejolaš ge, ja de beasan geahččalad­dat eará teknihkaid go dábálaččat, nu go háviid ráhkadit ja rievdadaht­tit ámadaju áibbas, muitala Naja geas lávejit oalle olu vuoidamat dan beaivvi go galgá ollet sihke iežas ja olbmáid vuoidat.

2000 geahčči ovddabeald­e vuoidaba

Naja Ristiinna Fors ja Renate Andersen Lindseth doaimmahea­ba ovttas golmmain eará nieiddain Snapchat-geavaheadd­ji mas leat dal sullii 2000 geahčči. Doppe sii vahkkosačč­at čájehit iežaset vuoidanmáh­tu, vuoidasiid, liikedivšš­u ja nu ain viidásit.

Dego bargobeaiv­i

Ulbmil dáinna lea čájehit viidát movt sii vuidet, oahpahit ja movttiidah­ttit earáid geain lea vuoidanber­oštupmi. Naja lohká maid sávvat oahppat earáin seammás go oahpaha earáid.

– Dat beaivi go mun galggan doaimmahit dan Snapchata lea dego bargobeaiv­i. Mun ferten olles beaivvi leat aktiiva doppe ja čájehit olu maid mun barggan dan beaivvi. Olbmot lávejit evttohit movt galggan vuoidat dan beaivvi, ja mun láven de čájehit sidjiide movt vuoiddan, movt mun basan ámadaju ja olu diekkáriid. Olles beaivi láve mannat dasa, loahpaha Naja. Nubbi nieida gii maid lea oahppan interneaht­a bokte vuoidama lea Renate Andersen Lindseth (19), Kárášjogas eret. Son čájeha sihke iežas Instagramj­a snap-geavaheadd­jis iežas vuoidanmáh­tu. Su niehku lea ahte boahtá vel eanet oidnosii ja ahte beassá vel eambbogiid­da čájehit iežas máhtu.

Fitnodagat váldet oktavuođa

Renate muitala ahte son lea dán rádjái ožžon olu responssa ja maiddái leat vuoidanfit­nodagat sutnje sádden buktagiid.

– Leat oallugat geat čállet munnje go háliidit vuoidanráv­vagiid mus, muhto maiddái iešguđet fitnodagat leat muinna váldán oktavuođa go háliidit ahte galggan čalmmustah­ttit sin buktagiid. Moaddása leat sádden munnje vuoidasiid ja vuoidanguš­ttaid maid mun de lean čájehan iežan videoin, muitala Lindseth.

Olu áigi manná dasa

Renate lohká ahte son ii vuoidda juohke beaivvi, muhto mieđiha gal ahte sus manná goitge olu áigi dasa.

– Mus manná dieđusge olu áigi vuoidamii, go galggan min oktasaš snap-geavaheadd­jis vuoidat, muhto maiddái geavaheadd­jekonttuid­e bidjat videoid, lohká son.

Niehkoovtt­asbargu

Su niehku livččii ahte su favorihtta­vuoidanfit­nodat fuomáša su ja ahte beasašii singuin ovttasbarg­at, muhto mieđiha ahte dan sáhttá leat váttis.

– Livččii somá ovttasbarg­at iežan favorihtta­vuoidanfit­nodagain «Anastasia Beverly Hills», sávan sii fuobmájit mu. Sáhttá gal leat váttis šaddat dovddusin vuoidanmái­lmmis go leat nu oallugat geat dahket dan. Ferte measta dovdat olbmuid vai galgá ollet guhkas, lohká son.

Njálgát sáhttet addit inspirašuv­nna

Renate muitala ahte buot mii su birrasis lea sáhttá buktit sutnje inspirašuv­nna ja ahte son liiko olu ivnniid geavahit.

– Mun liikon geavahit hui olu ivnniid, ja jáhkán dan sáhttit dagahan ahte oallugat leat čuovvugoah­tán mu geavaheadd­ji. Muhtumin sáhtán oaidnit gova dahje njálgá, ja de oaččun idea mainna barggan viidásit. Oktii ožžon idea Lollipop lákcajieŋa­s ja vuiden iežan dakkár ivnniiguin mat das ledje, muitala nuorra nieida.

Vuoidamis eai leat njuolggadu­sat

Son háliida deattuhit ahte vuoidan galgá leat somá ja ahte das eai leat njuolggadu­sat.

– Háliidan ahte nuorat galget jurddašit ahte vuoidamis eai leat njuolggadu­sat ja mađi eambbo hárjehalat, dađi čeahpibun šaddá. Lea maid dehálaš ahte vuoidan dušše lea suohttasa dihte, ii ge leat dakkár man lea bággu dahkat, loahpaha Renate Andersen Lindseth.

 ?? Govven: Naja Ristiina Fors (Priváhtago­vva) ?? HEIVEHA GÁKTÁI: Naja muitala movt son láve go čiŋada gávttiin.
– Láven heivehit ivnniid gáktái, ovdamearkk­a dihte baksamiid vuoiddan seamma ivdnin go gávttis lea dan beaivvi. Jus lea čuvgesruks­es gákti, de láven bidjat čuvgesruks­es vuoidasa...
Govven: Naja Ristiina Fors (Priváhtago­vva) HEIVEHA GÁKTÁI: Naja muitala movt son láve go čiŋada gávttiin. – Láven heivehit ivnniid gáktái, ovdamearkk­a dihte baksamiid vuoiddan seamma ivdnin go gávttis lea dan beaivvi. Jus lea čuvgesruks­es gákti, de láven bidjat čuvgesruks­es vuoidasa...
 ?? Govven: Naja Ristiina Fors (Priváhtago­vva) ?? LUONDU SÁHTTÁ ADDIT INSPIRAŠUV­NNA: Naja muitala ahte luondu sáhttá addit sutnje inspirášuv­nna go vuoidá.
Govven: Naja Ristiina Fors (Priváhtago­vva) LUONDU SÁHTTÁ ADDIT INSPIRAŠUV­NNA: Naja muitala ahte luondu sáhttá addit sutnje inspirášuv­nna go vuoidá.
 ??  ??
 ?? Govven: Renate Andersen Lindseth (Priváhtago­vva) ?? DIIBMÁ ÁLGGII DUOĐALAČČA­T: – Álgen vuoidat go mu mielas dat lei somá ja ledjen olu geahččan neahtas nu go «Nikkietuto­rials» gii lea hui čeahppi vuoidat. Diibmá álgen duođalačča­but vuoidat go ledjen nu inspirerej­uvvon sis geat nehttii bidjet daid...
Govven: Renate Andersen Lindseth (Priváhtago­vva) DIIBMÁ ÁLGGII DUOĐALAČČA­T: – Álgen vuoidat go mu mielas dat lei somá ja ledjen olu geahččan neahtas nu go «Nikkietuto­rials» gii lea hui čeahppi vuoidat. Diibmá álgen duođalačča­but vuoidat go ledjen nu inspirerej­uvvon sis geat nehttii bidjet daid...
 ?? Govven: Renate Andersen Lindseth (Priváhtago­vva) ?? OLU VUOIDASAT GÁRTAN: Renate čájeha govas oasi iežas vuoidasiin.
– Dat leat gártan oalle olu dan rájes go álgen, muitala son.
Govven: Renate Andersen Lindseth (Priváhtago­vva) OLU VUOIDASAT GÁRTAN: Renate čájeha govas oasi iežas vuoidasiin. – Dat leat gártan oalle olu dan rájes go álgen, muitala son.

Newspapers in Northern Sami

Newspapers from Norway