Riikajoavkku suhkkái lea Sápmi dehálaš
Vaikko Sápmi lea unni, de lea Norgga riikajoavkku suhkki válljen čalmmustahttit Sámi, ja liibmen sámeleavgga iežas fatnasii.
Norgga riikajoavkku suhkki, Kris Cato Tohn, orru ja hárjehallá Lulli-norggas, Vestfold fylkkas. Vaikko lea guhkkin eret Sámis, de lea válljen liibmet sámeleavgga iežas fatnasii.
Álo beroštan Sámis
Tohn muitala iežas álo beroštan Sámis ja sápmelaččain. Son lea lohkan, oahppan veahá skuvllas ja diehtá olu sápmelaččaid birra.
– Dasa lassin lea mu mielas Sápmi stuora oassi Norggas, ja unnimusat liikká dehálaš go visot eará Norggas. Sámevuođas ferte maid váldit vára liikká olu go eará diŋggain, čilge son.
Beroštupmi stuorru
Vaikko Tohn guhká lea beroštan sámevuođas, de ii unnon beroštupmi dasa go oahpásnuvai ovttain sámi nieiddain.
– Mu mielas lea dehálaš čalmmustahttit sámevuođa, ja áinnas oahpahit dan earáide. Dál, go mus lea moarsi gii lea sápmelaš, de lea hui lunddolaš munnje sámevuohta, dadjá Tohn.
Tohn muitala ahte ulbmil sámeleavggain lea dieđusge čalmmustahttit Sámi, ja oažžut dan eambbo oidnosii máilmmis.
Earáide veahá earenoamáš
Go Tohn bijai sámeleavgga iežas fatnasii, vásihedje su joavkoustibat dán veahá earenoamážin.
– Álggos gal lei sin mielas dat hui earenoamáš, muhto sii dohkkehedje aŋkke dan. Sii ipmirdit manne dagan dan, čilge son.
Tohn ii loga iežas ožžon makkárge kommentáraid go sus lea sámeleavga fatnasis, ii oktage doivon su sápmelažžan dan geažil. Dat lea dego dušše dohkkehuvvon.
– Ii oktage leat boahtán dadjat munnje maidege, nu ahte orru beare dohkkehuvvon.
Diehtemeahttunvuohta
Go Tohn lea riikajoavkkus, de šaddá son olu mátkkoštit máilmmis gilvvuin. Ii eará riikkain ge leat ožžon makkárge kommentáraid sámeleavgga birra.
– Leat juo go unnán olbmot máilmmis geat dihtet sápmelaččaid birra, dahje juo diehtemeahttunvuođain doivot lea dušše rekláma, loahpaha Kris Cato Tohn.
ingermarita@avvir.no