Mohtorfievrruid geavaheapmi lea sámepolitihkka
Dan ii sáhte čiehkat gosa ge ahte ollu sámesuohkaniid ássiide lea dehálaš meahcásteapmi mohtorfievrruid olis. Dan ii sáhte biehttalit okta ge, ahte ollu sápmelaččaide lea meahcásteapmi eambbo go oaggunstávrá gieđas ja lávkkaš sealggis. Dan gal dávjá gehččet dáppe sápmelaččat dušše áiggegollohommán, masa duohtavuođas ii leat ávki masa ge. Njuolgut joavdelas barggut. Mannan vahkus, Sámi Allaskuvlla válgadigaštallamis jearai guovdageaidnulaš meahcásteaddji, Nils Ole Skum, movt áigot politihkkárat bargat sihkkarastit meahcástan fágagiela, go bearrašat eai beasa árbevirolaš doaimmaid bargat, ja dakko bokte eai ge beasa mánáide oahpahit dan oasi sámegielas mii guoská meahcásteapmái.
Dál válgaáiggis lea dehálaš ahte bellodagat ja listtut rehálaččat muitalit máid sii oaivvildit sápmelaččaid meahcásteami birra, masa adnojit meahccefievrrut. Nugo Sámeálbmot Bellodaga listtanjunuš Ávjovári válgabiirres, John Henrik Eira, lohká ahte jus meahcástit áigu, na dasa gal ii adno mohtorfievru. Dat lea rehálaš vástádus Eiras, ahte sin bellodagas lea dakkár oaidnu. Juste dat lea ge válggain dehálaš, ahte maiddái čájehit iešguđet oaiviliid iešguđet áššiide.
Mohtorfievrruid geavaheapmi mehciin lea sámepolitihkka, go daidda gažaldagaide leat sápmelaččain ollu oainnut.
Sáhttá maid namuhit Bargiidbellodaga mii lea hui čielggas das, ahte meahccefievrruiguin eai galgga beassat vuodjit eará go dat olbmot geain lea meahcásteapmi ealáhussan. Namalassii ahte sii geat dinejit meahcástemiin badjel 50 000 ruvnno, nu ahte duohtavuođas eai leat sii gallis, jus dasa ii rehkenaste boazosápmelaččaid mielde.
Aŋkke jáhkkit dál ovdalaš válggabeaivvi, ahte Finnmárkku sápmelaččaide goit lea dehálaš diehtit máid duođaid dáidda váttis gažaldagaide oaivvildit sámepolitihkkárat. Dat lea dieđus kontroversiealla ášši, go meahccemohtorfievrruid geavaheapmái leat nu ollu ieš guđet lágan oainnut. Sihke vuostá ja mielas. Mohtorfievrruid geavaheapmi mehciin lea sámepolitihkka, go daidda gažaldagaide leat sápmelaččain ollu oainnut. Sámediggi han dasto sáhttá maŋŋel válggaid guovddáš eiseválddiide váikkuhit láhkarievdademiid, jus dasa lea dárbu, dahje diktit orrot jus eai oainne dasa dárbbu. Muhto dan aŋkke fertejit muitalit ovdal válgga máid daidda gažaldagaide oaivvildit.