Hárjehallagohtet sevdnjes gealláris

Go Guovdageainnu suohkan mearridii vuovdit Guovdageainnu musihkkáriid hárjehallanvisttiid, lohpidedje gávdnat eará vistti sidjiide. Dál leat fas gávdnan vistti musihkkáriidda, ja sii besset hárjehallagoahtit fas.

28 olbmo bohte golmma suohkanis Oarje-finnmárkkus ja deaivvadedje Holgajávregáttis Beaskáđđasis čakčamánu 17.beaivvi go historjásearvvit ja museat lágidedje oktasaš historjámátki Luvddiidčohkkii. Ulbmil mátkkiin lei dan dihte vai eambbogat besset oaidnit ja oahpásmuvvat sihke Luvddiidčohka ja Beaskáđđasa dáhpáhusaide.

Geodehtalaš sekšuvdnajođiheaddji Stáda Kártadoaimmahagas, Per Christian Bratheim muitalii doaimmaid birra Luvddiidčohkas ja makkár ávki lea leamaš váris áiggiid badjel. Sihke máilmmi eanaspáppa mihtádallan lea čađahuvvon Luvddiidčohkas, ja maiddái nástealmmi mihtádallan.

– Luvddiidčohka lea oassin Hoaŋkka váriin, mat leat máŋga vári main lea erenoamáš hápmi. Dat várit leat lahkalaga dás Beaskáđđasis, muitala Álttá historjjásearvvi jođiheaddji, Kristian Johnsen.

Dáin váriin lea erenoamáš geađgi maid leat geavahan go ráhkadit njuolaid ja vearjjuid. Lea dakkár ruksesgeađgesuotna mii manná Ruoššas gitta lulli-norgii.

Johnsen čájehallá geađggi mii lea dakkár geađgi man birra muitala.

Tragediija gasku geasi

Álttá historjjásearvvi jođiheaddji muitalii 122 jagi boares dáhpáhusa birra mii geavai dáin duoddariin gasku geasi.

– Suoidnemánu 25.beaivvi 1895:s ledje golbma heastabargi geat vulge Gargias go galge sáhtostallat kruvnnasunddi ja mielduopmárrievtti Guovdageidnui. Lei oalle heitot dálki go vulge Gargias diibmu logis beaivet. Sii ollejedje Goastejávrriid rádjái gos lei poastavázzi barta, muhto barttas biekkai čađa, nu ahte ii lean orustanveara. Sis eai lean nu bivut, ja fertejedje bijadit viidáseappot Latnjatjávregáddái gos nubbi poastagoahti lei, muitala Álttá historjjásearvvi jođiheaddji ja cuige guđe guvlui manne.

– Sii ollejedje Latnjatjávregáddái diibmu logis eahkedis, ja doppe ledje jo guokte snihkkára geat leigga boahtán Mázes fatnasiin, ja vel guokte poastaguoddi geat leigga boahtán Guovdageainnus. Poastaguddiin lei Haetta goargu, ja soai leigga vieljažagat, muitala Johnsen.

– Sii ledje máŋggas dan goađis geat áigo idjadit heajos dálkki geažil, muhto guokte vuorraset ádjá dikkáskeigga, Erik Sundstrøm ja Kristian Wisløff, čilge muitaleaddji ja buohtastahttá dan guokte ádjá leat seamma boarrásat go ieš lea dál. – Buohkat goađis doivo ahte sii galge idjadit doppe, muhto Sundstrøm, gii lei diggon, logai ahte son ii idjat doppe vaikko leaš heajos dálki.

Peder Jensen, gii lea snihkkenassisteanta Isak Holtenis, vuolgá Sundstrøm fárrui vázzit. Holten maid čuovvola. Ja loahpas leat buohkat jođus fas Beaskáđđasa guvlui.

Wisløf vázzá ieš earáid maŋis. Sundstrøm lea ovddemusas ja lea hirbmosit váiban. Son jorgala ja lohká vázzát fas Latnjatjávrri goahtái. Dain earáin lei bággu vázzit viidáseappot Gargia guvlui, ja eai ge jorgal Sundstrøm maŋŋái.

– Sii geat loahpas ollejedje Gargiai ledje dat guokte poastavázzi Haetta-vieljažagat, snihkkárguoktá Isak Holten ja Peder Jensen. Dat guokte heastabargi eaba joavdan gosa ge, ja gávdnuiga galbmon jámas goabbat sajis duoddaris. Goalmmát heastabargi ollii dearvan Gargiai, 18-jahkásaš Alfred Hermansen, muitala Johnsen.

Dan botta go historjjásearvvi jođiheaddji Kristian Johnsen muitala, de čohkkájit vázzit áibbas jaska ja čuvvot mielde go Johnsen muitala dan surgadis dáhpáhusa birra. Luvddiidčohkas lea várddus, ja oidnojit jávrrit ja várit gos historjjálaš dáhpáhusat leat leamaš. Lulde oidno maiddái Ávjovárri ja Rássegálvárri. Luvddiidčohka lei vuogas vár-

rečohka gos heivii bures mihtidit guhkkodaga eará várrečohkaide. Nu leat Struve meridiána mihtidanbáikkit - várddus báikkit gos sáhttá hui viidát várdát.

Illudahtti go olbmot bohte

Maŋŋelaš lei lávuid luhtte logaldallan gos Stáda Kártadoaimmahaga bargi muitalii eanet Struve mihtidemiid birra, dan botta go guldaleaddjit gáfestalle dollagáttis.

Mátki láidesteaddji, ja okta lágideddjiin, lei hui ilus go dáidda doaluide gasku duoddara bohte eanet olbmot go doaluide mat ledje Hámmárfeasttas.

– Lea nu issoras suohtas oaidnit go ná ollu olbmot bohte deike, dajai Álttá musea bargi Gerd Johanne Valen.

FÁRUS: Globus áibmospábba mainna Statens Kartverk bargi, Per Christian Bråt čájehalai go logaldalai máilmmi eanaspáppa birra.

LOGALDALLAN: Dollagáttis lei logaldallan máilmmi eananspáppa birra, ja man váttis bargu lei mihtidit eatnama sturrodaga ja jorbodamáilbmi

MUITALEADDJI: Álttá historjjásearvvi stiivrajođiheaddji Kristian Johnsen muitalii dan surgadis dáhpáhusa gos guovttis duššaiga Beaskáđđasis loahpageahčen 1800 logu.

MOVTTET: – Nu somá go ná máŋggas leat boahtán dán historjámátkái odne, dajai Museakonserváhtor Gerd Johanne Valen Holgajávregáttis.

RUKSESGEAĐGGIT: Erenoamáš geađggit dán guovllus mat don dolin leat adnon ávnnasin go leat ráhkadan njuolaid ja vearjjuid.