Láhkaásahus ii leat čuvvon servodatovdáneami
Advokáhta Nils M. Utsi mielas lea áddemeahttun jus oabbá ii gula vieljas siidaoasi vuollái.
Utsi čilge ahte boazodoallolágas daddjo ahte «siidaosiin ipmirduvvo okta bearašjoavku dahje eaŋkilolmmoš gii lea oassin siiddas». Utsi imašta lea go soahpameahttunvuohta boazodoallolágas ja láhkanjuolggadusas.
Nils M. Utsi čilge viidáseappot ahte dálá boazodoallolága vuođul galggašii boazodoallooahpahalli, Maiken Kemi, oažžut bálkádoarjaga, muhto jus geahččá láhkanjuolggadusa mii orru 1978 boazodoallolága vuođul ráhkaduvvon, de ii sáhte Maiken Kemi oažžut bálkádoarjaga.
– Láhkarievdamis galggai boahtit dat bearašoassi eanet čuvgosii lágas, ii galgan leat nu go ovddeš boazodoalloláhka, mas lei nu čadnon gitta dan siidaoassái. Das galggašii mu oainnu mielde rievdaduvvot dat láhkaásahus, dat lea heaŋgasan boares boazodoallo- láhkii gitta. Dat ii leat čuvvon dan servodatovdáneami mii lágas lea, láhka rievdaduvvui 2007:s ja láhkaásahus ges 2002:s ja dat lea ge čadnon de dan 1978 boazodoaloláhkii, lohká Utsi.
Gáibádus árvvoštallot lága ektui
Utsi vuordá ge ahte gáibádus árvvoštallo lága bokte, go dat lea prinsihpalaš ášši olu nuoraide, geat áiggoše boazodoallooahpahallin.
– Mun ipmirdan ahte oahppokantuvrras leat láhkanjuolggadusat maid fertejit čuovvut ja dál go muitalat ahte ášši lea sáddejuvvon NBR:I, de lea vuordit maid NBR ja Eanandoallodepartemeanta dahká áššiin. Livččii somá gullat leat go sii oaidnán ahte láhkaásahus ii oro lága mielde, lohká Utsi.
Váttis einnostit
Utsi lohká váttisin einnostit makkár boađus áššis boahtá, muhto oaivvilda ahte berre goit leat govttolaš áššemeannudeapmi.
– Mun gal oaivvildan ahte galgá dálá boazodoallolága vuođul meannuduvvot ášši. Dat lea áidna govttolaš áššemeannudeapmi, lohká Utsi.
– Dieđusge vuorddán ahte sáhttá lohpiduvvot bálkádoarjja Maiken Kemi, ja ášši meannuduvvot lágalaččat ja jierpmálaččat, loahpaha son.