– Sápmelaččaid mielas lea HEAHPAT LEAT LÁMIS
Vásihit olu eambbo cielaheami, givssideami ja áitimiid
Son lea leamaš okta informánttain iskkadeapmái mii almmuhuvvui dán vahkus. Piera Jovnna Somby vávjá ge ahte Sámis lea vearrát leamen lámisolmmoš go muđui.
Son lea leamaš okta informánttain iskkadeapmái mii almmuhuvvui dán vahkus. Piera Jovnna Somby vávjá ge ahte Sámis lea vearrát leat lámisolmmoš go muđui.
– Givssideami lean lámisvuođa geažil vásihan skuvlla áigge go ledjen nuorra. Vigge doaruhit mu dan geaži go lean dakkár go lean. Maŋŋel lean maid vásihan cielaheami. Dávjá lea dáhpáhuvvan go lean márkanastime, ahte dajadit munnje: don skierbmáolmmoš, don it goastta gosage, ja diekkáriid. Dat čugge vehá, ii ge olmmoš dieđe maid galgá dadjat. It soaitte oba duostat ge vástidit amas cápmahallat. Šaddá vel heahpanaddat iežas skierbmá geažil, muitala son.
Somby lea okta sis gii lei searvan vástidit dán ođđa dutkamuššii mii dál lea almmuhuvvon UIT Norgga Árktalaš Universitehtas. Raporta čájeha ahte sámi doaimmashehttejuvvon olbmuin lea olu vearrát dilli go eará doaimmashehttejuvvon olbmuin.
Dovdá su čiegadedje
Piera Jovnna lohká vávján ahte sámi birrasis olgguštuvvo lámis olmmoš eambbo, go ii sáhte searvat buot bargguide, erenoamážit boazosámi birrasis, mas ieš boahtá.
– In sáhttán searvat bargguide nugo gárddástallat ja guođohit. Njuovadanáigge eai váldán mu fárrui gárdde lusa, galgen baicca ruovttus čohkkát ja njuovvat julggiid. In lean almmolaš lanjas nu oidnosis. Badjánedje ge jurdagat manne mun in oaččo dohko gos earát leat. Leat muitui bisánan diekkár fearánat. Lean ieš vásihan ahte sámiid gaskkas lea eambbo heahpat go lea lámis, muitala Piera Jovnna.
Musihkka rievdadii eallima
Muhto son álggii musihkain, ja dat rievdadii olbmuid láhttema.
– Dalle ledjen fáhkka doarvái buorre, go álggii beaggit mu musihkka ja serven konsearttaide. Dat geat eai atnán mu maninge ovdal, ledje fáhkka olbmát, dadjá Piera Jovnna. Son ii loga dárbbašan gal gillát doaruheami, nugo dát iskkadeapmi maid čájeha lea vearrát sámiid gaskkas, muhto lea fal gullan dan birra earáin.
Váillaha ipmárdusa
Ain dál dovdá son ahte olbmot eai ipmir dahje dáhto ipmirdit movt su dilli lea lámis olmmožin. Vaikko lea leasmedávda ja vázzá guvttiin soppiin, ii leat álki oažžut veahki beaivválaš dilis. Son muitala váttisvuođaid birra maid lea deaividan eiseválddiiguin ja dearvvašvuođasuorggis, nugo ákkat ahte son sáhttá busse čuovvut biebmorámbuvrii gávppašit, vaikko son ii nagot gálvvuid oba guottašit ge. Maiddái diehttelas ja juohkebeaivválaš ášši nugo juolgesuorbmagaccaid čuohppamii lea váttis oažžut veahki.
– Leat dakkár váttisvuođat maid birra dábálaš olbmot eai oba jurdil ge, mat dahket min beivviid ollu lossadeabbon go livččii dárbu, muitala son ja joatká:
– Lea goit máilmmi buorre go bohtet dutkamušat mat čájehit movt duohtavuohta lea, go juohke diŋga mii guoská dása erenoamážit veahkaválddálašvuhtii ja cielaheapmái, berre loktejuvvot čuovgga sisa. Ii ábut čiehkádallat ja viggat eallit seavdnjadasas, dadjá Piera Jovnna Somby.
Filbma su eallimis
UIT professor Gunn Tove Minde lea ráh-
kadan su eallima birra filmmaža, mas bođii ovdan ahte son earret eará massii giela unnin go olu lei buohcciviesus lulde. Dan čájehedje Álttá semináras, gos Piera Joavnna muđui juoiggai ja maiddái searvvai paneladigaštallamii. Maŋŋel filmma dajai son ja govvidii mo beaivválaš dilis lea šaddat, dego máŋggaoaivvat stálu vuostá doarrut go eai ipmir su dili.
– Olmmoš vuollána, váibá. Vaikko galggašii oažžut veahki, de šaddá baicca soahtat oažžut visot masa livčče vuoigatvuođat, dadjá son.