Bearašvuđot boazodoallu – boazodoallokultuvrra válddahat
Jus olles bearaš ii bargga boazodoaluin, de bisána boazodoallu. Ja seamma ládje go min gielas leat valjit doahpagat čilgen dihte iešguđetlágan luonddudiliid ja bohcco agi ja hámi, leat mis maid olu sánit mat čilgejit sohkavuođa. Dát gielalaš riggodat makkár árvu dán golmma válddahagas lea min boazosámi kulturárbbis ja ealáhusas – boazu, luondu ja sohka.
Norgga eiseválddit leat guhká čiegusin dahkan bearraša rolla ja mávssolašvuođa beaivválaš boazobargui. Boazodoallit, geat beaivválaččat eai bargga bohccuiguin, leat ožžon buddestatnama «astoáigge boazodoallit» ja jus galgá vuođu viežžat dálá boazodoallolágas, de ii leat dáin boazobargiin láhkasuddjen obanassiige. Seammás soibmojuvvojit dát olbmot leat hehttehussan sidjiide geat beaivválaččat barget bohccuiguin, muhto duohtavuohta lea ahte mii, geat beaivválaččat bargat bohccuiguin, fertet oažžut veahki olles bearrašis dalle go leat garra ja olu barggut bohccuiguin – mii dárbbašit sin maid geat leat eará bargguin. Danne lea áigi ahte olles bearraša veahkkivuohta maid adno árvvus hálddašeami bealis. Mot bat lea oba vejolaš ge čuoččuhit ahte olmmoš, mii atná iežas rievtti kultuvrii, navdojuvvo «astoáigge doaibman».
Geasset válgagičču áigge juo almmuhii Johttisápmelaččaid listu čuovvovaš áššiid máid áigut prioriteret Sámedikkis: Bearašvuđot boazodoallu ja boazodoalolága viidát geahčadit ja rievdadit ja suddjet guohtuneatnamiid. Dát golbma ášši loktejuvvojedje Johttisápmelaččaid listtu evttohasas, Ándas Ándes/anders Somby jr. deháleamos áššin go ledjen fárus debáhtain mat ledje Kárášjogas ja Leavnnjas.
Ávjovári Johttisápmelaččaid listu lea fárrolaga Sámedikki eanetlogu joavkkuin mearridan 2018 bušeahttaárvalusa. Johttisápmelaččaid listu lea erenoamáš duhtavaš dainna go buot min vuoruheamit leat fárus dán háve, go dát čájeha makkár váikkuhanvejolašvuođa leat ožžon min lista 30-jagi historjjás. Johttisápmelaččaid listu giitá min politihkalaš ovttasbargoguimmiid posišuvdnajoavkkus Sámedikkis, mat dáinna bušeahttaárvalusain duođaštit ahte leat ovttaoaivilis min váibmoáššiin.
Mot mii dasto čilget boazodoalu mii viežžá vuođu bearrašis? Dát lea politihkalaš višuvdna/áigumuš – vuođđuduvvon dološ boazosámi árbevieruide – mii fátmmasta mánáidpolitihka, nuoraidpolitihka, nissonpolitihka, dásseárvopolitihka ja bearašpolitihka boazodoalus. Go dál bearašvuđot boazodoallu váldo Sámedikki bušeahttaárvalussii prioriterejuvvon suorgin, de háliidit mii dán doahpaga geavahit boazodoallopolitihkas maid.
Čuovvovaš čuoggát leat fárus Sámediggeráđi 2018 evttohuvvon bušeahtas
Čuokkis 1: Doarjja ovttasbargoprošeavttaide boazodoalus mat leat mielde sihkkarastimin boa- zodoalu areálavuođu (dás lea vejolaš doarjut organisašuvnnaid ja vuođđudusaid, omd Protect Sápmi).
Čuokkis 2: Doarjja gealbudeapmái ja kapasitehtaovddideapmái boazodoalu (Dás sáhttet leat kurssat ja oahpaheapmi siiddaide/orohagaide hálddašeame birra). Čuokkis 3: Oktasašprošeavttat mat dorjot boazodoalu bearašvuđot ealáhussan (Dás lea vejolaš ohcat doarjagiid bearašprošeavttaide, omd áidumiidda, njuovvamiidda ja merkemii).
Čuokkis 4: Ovttasbargoprošeavttat oahpahit árbevieru buolvvaid gaskka (Dát sáhttá oahppahuvvot ráhkadit reagaid, leaŋkkaid ja eará ávdnasiid boazobargguide ja maiddái oahppat árbevirolaš málesteami).
Čuovvovaš ges lea váldon Sámediggeráđi árvaluvvon 2018 bušeahtas, «7.2.3 Boazodoallolága ja boazodoallohálddašeami guorahallama mas čielggaduvvo dárbu rievdadit boazodoallolágaid – prošeakta»: «Sámediggi lea sámediggedieđáhusas boazodoalu birra (2016) gávnnahan ahte boazodoallolágas ja – hálddašeamis leat máŋga beali mat leat čuolbmái go geahččá Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid ektui. Maŋimus jagiid leat boahtán máŋga rievdadusa boazodoallolágas ja almmolaš boazodoallohálddašeamis, almmá Sámedikki ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvvi (NBR) mieđiheami haga. Danne áigu Sámediggi ovttasráđiid NBR:IN čielggadišgoahtit boazodoallolága ja boazodoallohálddašeami guorahallama mas čielggaduvvo dárbu rievdadit boazodoallolágaid, ja geahčadit prinsihpalaš álbmot- rievttálaš ja geavatlaš beliid boahttevaš boazodoallohálddahusas. Mihttomearrin lea nannet ja ovddidit boazodoalu bearašvuđot ealáhussan ja eallinvuohkin mas boazodoallogiela seailluheapmi ja kultuvrralaš ceavzilvuohta lea áibbas deaŧalaš seammás go sihkkarastojuvvo ekonomalaš dienasvuođđu. Dán bargui meroštallojuvvo 500 000 ruvdnosaš dárbu olggobealde veahkkái ja proseassaide ja ahte dat organiserejuvvo prošeaktan. Dán prošektii várrejuvvo 500 000 ru 2018:s.» Čállán: Ándas Ánde/ Anders Somby jr. Johttisápmelaččaid listu sámediggejoavkku parlamentáralaš jođiheaddji & Erke Krihke Elise/ Elise Embla Scheele, čálli