Gelddolaš jurdda biebmagoahtit luosaid duoddaris

Ikte lei Guovdageainnu ovdagottis erenoamáš čoahkkin, go Ole Sundnes finai politihkkariidda muitaleame mot lea jurddašan álggahit luossabiepmahaga Guovdageidnui. Ii ge dat leat mihkke ge smávva plánaid, go lea jurdda biebmagoahtit Atlántta luosaid duoddaris. Son čilge ahte jurdda lea buvttadišgoahtit 10 000 tonna luosaid man olis šaddet 200 dahje vel eambbo bargosajit.

Ole Sundnes lea sádden reivve suohkanii mas čállá ahte sus lea ovttasbargu muhtun Belgia fitnodagain mas lea gelbbolašvuohta dákkár bargguide. Son čujuha ge ahte dan rájes go Norggas álggahedje biebmoluosaid rusttegiid 1970-logus, de leat maiddái laskan váttisvuođat go biebmoluosat gárgidit, dávddat čuožžilit ja luossadihkit njommot eamiluosaide, ja maiddái nuoskkideapmi vuonain gos leat luossabiepmahagat.

Dát leat iešalddis buorit ákkat ahte álget luosaid biebmat gáttis stuorra táŋkkain, nu ahte dat lea gelddolaš jurdda biebmagoahtit luosaid duoddaris, nu go Ole Sundnesas lea jáhkku. Das liikká čuožžila gažaldat, ahte lea go dát oba ge vejolaš. Lea maid jearaldat lea go Ole Sundnes dat rievttes olmmoš oažžut dákkár stuorra prošeavtta julggiid ala, go son ii leat ovdal gullon ja beaggán mielde stuorra ealáhusprošeavttain. Eai ge su birra leat nu ollu dieđut go daid álgá ohcat.

Sysla Fisk dieđuid mielde ii leat guollebiebman gáttis buot álkimus hoidu, ja guhkkin eret juoga mii lea hálbi. Stuorámus hástalusat dákkár biebmanrusttegiin leat dat go čáhci šaddá molsojuvvot kummain, mii lea galgá leat hirbmat divrras. Liikká čájehit rehketbihtát ahte jođihit luossabiepmahaga gáttis lea hálbbit go mearas, nu ahte dat danne ii galgga hilgut dán jurdaga dakkaviđe.

Liikká lea dat juoga mii sáhttá leat vejolaš. Lea ge áibbas čielggas, ahte dákkár stuorra industriijabargosajiid dárbbaša Guovdageaidnu, nu go ollu eará sámi suohkanat. Juste industriijabargosajit leat vátnat sámi suohkaniin, ja juohke servodat dárbbaša dakkár bargosajiid maiddái jus galgá leat ealli servvodat. Das maiddái lea okta eará oassi mii lea eahpečielggas, namalassii dat go eatnu han lea vuollin okta Norgga stuorámus ja deháleamos luossajogain. Das dieđus lea gažaldat, ahte sáhttá go gádderusttet dáhkidit dávddaid njoammudanvára eamiluosaide.

Lea ge áibbas čielggas, ahte dákkár stuorra industriijabargosajiid dárbbaša Guovdageaidnu, nu go ollu eará sámi suohkanat.