Eai hálit loddegehččiid oaggunbáikái
Luossabivdit eai leat mielas Deanu gieldda plánaide cegget loddevárddoskája Deanunjálbmái. Sii ballet njárgga šaddá menddo bivnnuhin amas olbmuide ja giksin báikeolbmuide.
Deanu Guolástanhálddahus cealká Deanu gildii gulaskuddancealkámušastis Gávesluovtta ja Gálbenjárgga 2009 regulerenplánii ahte sii ballet njárgga šaddá menddo bivnnuhin amas olbmuide, báikeolbmuide giksin.
– DG lea fuolas jus dát njárga šaddá nu bivnnuhin amas olbmuide, ahte báikkálaš geavaheaddjit duvdojuvvojit eret das. Mii leat fuolas jus ođđa geavaheaddjit hehttejit báikeolbmuid beassamis guolástansajiide. Olbmot ballet ahte jus amas olbmot ožžot coavcci fas njárgii, de duvdojuvvojit eret das. Gielda berre dan muitit go ordnegohtet guovllu eará geavaheddjiide, čilge DG neavvu Narve S. Johansen.
Áigemearri sáddet Deanu gildii gulaskuddancealkámuša Gávesluovtta ja Gálbenjárgga 2009 regulerenplánii lea ođđajagemánu gávccát beaivvi. Deanu Guolástanhálddahus (DG) lea vuosttaš geardde sádden gulaskuddancealkámuša gildii dán birra, go jagi 2009 ii lean DG vuos ásahuvvon. Dán plánas boahtá ovdan ahte Deanu gielda pláne cegget loddevárddoskája olbmuide geat háliidit geahčadit iešguđetlágan lottiid Deanunjálmmis, ordnet biilaguođđinsaji, cegget hivssegiid ja sirdit ássanvovnna báikki nuppi sadjái.
Devdet biilaguođđinsajiid
Cealkámušas čilge DG mo báikeolbmot duvdojuvvojedje eret biilaguođđinsajis, fanasceahkkunsajis ja ássanvovnna guođđinsajis moadde jagi dás ovdalis, ovdal go gielda sirddii mearra- ja johkarájá fávlelii Deanonjálmmis. DG stivrajođiheaddji Reidar Varsi lohká sii háliidit ahte olbmot bohtet guvlui, muhto eai nu olu ahte šaddet giksin báikeolbmuide.
– Duogáš dán regulerenplánii lea eastadit riidduid ja ahte gielda háliida ovddalgihtii láhčit dili ja reguleret johtolaga, vai eastadivč- čii olmmošvalljivuođa guorbadeames luonddu, nu ahte guovllu čábbodat ja riggodat ii billašuva, čilge Deanu sátnejođiheaddji Frank Ingilae.
Báikeolbmuide vahágin
Gulaskuddancealkámušas čujuha Dg dillái mii lei 1990-logus go amas olbmot fuomášedje sii sáhtte bivdit guvžžáid nuvttá Deanunjálmmis. Dilli rievddai 2014:s go gielda mearridii ođđa hálddašanrájá gaskal meara ja joga, ovttasráđiid Dg:in. Gulaskuddancealkámušas čujuha DG erenoamážit loddevárddoskadjái ahte sii ballet dat geasuha nu olu olbmuid ahte čilvet luonddu ja guđđet dušše doabbariid ja nuoskkidit guovllu olbmobaikkaiguin nu mo dahkui 1990-logus.
– Go diekkár ásahusaid ceggejit, de lea goit guovllu olbmuide čađat vahát juoga láhkai, lohká DG ođđa stivrajođiheaddji Reidar Varsi.
– Deanunjálmmis fitnet dál juo hirbmat olu olbmot geahččamin daid olu lottiid, ja dás gávdnet lottit eanemus borramuša olles Finnmárkkus. Vai luondu ii billašuva, de lea dehálaš bidjat johtolaga vissis guovlluide, nu go vuogas sadjái gos olbmot sáhttet geahčadit daid lottiid. Dát guovlu lea belohahkii luonddureserváhtas gos leat garra njuolggadusat, joatká Ingilae ja čilge dás ii leat jurdda eambbo go dan ovtta várdobáikki cegget, mii galggašii leat vuogas čalbmái ja heivvolaš guvlui, lohká Deanu sátnejođiheaddji Frank Ingilae.
Heivehit johtolaga
Gulaskuddancealkámušas čilge DG ahte leamaš árbevierru muhtin bearrašiin Deanus doalvut iežaset ássanvovnna Gálbenjárgii geassái, vai besset bivdit guoli Deanunjálmmis. Regulerenplánabarggu oktavuođas čielggai maid ahte olbmot leat guođđán ássanvovnnaid priváhta olbmuid eatnama ala. Sihke Reidar Varsi ja DG neavvu Narve S. Johansen sávvaba gielda bijašii báikeolbmuide ássanvovnnaguođđinbáikki, go olbmot eai šat sáhte guođđit dan Gálbenjárgii nu mo ovdal lea dahkan.
– Ássanvovnnat leat čužžon geasi Deanunjálmmis ja olbmot leat jurddašan dat olbmot dat oamastit dakko. Gieldda bealis jurddašat livčče vuogas bidjat ássanvovnna guođđinsaji boares čievravieččahahkii, lohká Frank Ingilae.
– Regulerenplána lea máŋgii buorre, de fertejit viidásat geahččat. Erenoamážit mii guoská luonddu geavaheapmái, de lea guovllu olbmot geat eanemusat šaddet dainna giksašuvvat, čilge Varsi.
DG:I lea maid dehálaš ahte báikeolbmot besset luoitit fatnasiid Deanunjálbmái Gálbenjárggas, nu mo ovdal leat dahkan. Dás lea maid buorre gáddebivdinsadji ja fatnasat eai galggašii hehttet dan bivddu.
Eastadit riidduid
Deanu sátnejođiheaddji Frank Ingilae muitala dát Sáttogohpe-
njárga lea hirbmat geasuheaddji guovlu, iešguđet berošteaddji olbmuide. Guovllus lea sámi kulturmuittut, luonddusuodjaluvvon guovlu, bivdosajit, soahtebázahusat, priváhta olbmuid eatnamat ja skohterlahttu dálvit.
– Go Deanu gielda lea dohkkehan dán regulerenplána, de lea nubbi lávki ohcat ruđaid vai sáhttet heivehit guovllu vai luondu ii billašuva ja eastadit riidduid olbmuid gaskka. Mii fertet maid ráddjet biilavuodjima priváhta eatnamis ja ráhkadit geainnu, nu ahte lea vejolaš luoitit fatnasa goallosjorris johkii. Olles regulerenplánas lea dušše buorre áigumušat, lohká Frank Ingilae.