– Studeanta lea vuolimus biigá
Oahpahalli vásáhusat olgoriikkas:
Mannan lohkanbáji lei UIT Norgga árktalaš universitehta goalmmát jagi medisiidnastudeanta Marja-elina Ballovara Varsi (26) golbma mánu oahpahallin Az Jan Palfijn Gent buohcceviesus Belgias. Doppe ledje alla vuordámušat studeanttaide.
– Lihkus in diehtán mo doppe lea ovdal go vulgen. Vuosttaš beaivvi oahpistedje mu buohcceviesus ja nuppi beaivvi galgen jo operašuvdnasálii. Mun illá galgen vuos gávdnat dan buohcceviesu, ja guhkkin eret dan rievttes feaskára ja uvssa. Sii riŋgegohte ja jerre gosa hearráid dat studeanta lea šaddan. Go viimmat jovden, de bealkkahallen sakka. Doavttir attii gullat ahte dát ii leat dohkálaš ja ahte galggan boahtit áiggil. Son dajai ahte boahtte beaivvi galggan boahtit vel árabut ja dasa lassin galgen ráhkkanit bures. Son siđai maid iežas geahččat go goarru, go nuppe beaivvi lei dat mu bargu. Doppe ledje garra gáibádusat, muhto dat lei hui buorre. Dieno han olmmoš oahppá, dadjá Marja-elina.
Veahkkedoavttir
Gáibádusat šadde erenomáš stuorrát Marja-elinai ja su skuvlavilljii go leigga Belgia maŋimuš jagi doavtterstudeanttaid searvvis. Dalle vurde doaktárat ahte soai leigga seamma dásis go sii.
– Mun ohppen olu eanet go dáppe livččen oahppan. Min universitehtabuohcceviessu ii leat nu stuoris ja olu teoriijaoahpu geažil eat leat gallii beassan fitnat operašuvdnasálas. Belgias dárbbašit maid studeanttaid olu eanet go Norggas. Operašuvnnain lea dušše okta kirurga, ja studeanta lea veahkkedoaktára sajis. Mii eat oaččo bálkká ja danin lea olu hálbbit geavahit studeanttaid go galget doibmet buohcceviesu. Dan lei hui erenomáš vásihit, lohká son.
Vuolimus biigá
Vaikke studeanttat čađahit dehálaš bargguid buohcceviesus, de ii vásihan gal Marja-elina ahte atne su árvvus daid álgovahkkuid.
– Studeanta lea vuolemus biigá dahje reaŋga. Go doavttir dadjá viečča dien ja bargga duon, de galggat viega mannat. Nu čájehuvvui maid čoahkkimiid oktavuođas. Studeanttat eai beassan čohkkát, mii galggaimet čuožžut. Muittán ovtta iđitčoahkkima gos fáhkkestaga buohccájin. Mun vuovssihišgohten ja bivastat golgagođii. Lanjas lei heajos áibmu ja mun ledjen unnán oađđán, loahpas meanahuvven. Dat lei doaktáriidda hirbmat hearvái ja leaikkastalle ahte ii heive meanahuvvat go mis lea čoahkkin, muitala son.
60 pasieantta beaivái
Marja-elina muitala ahte sihke studeanttain ja doaktáriin ledje guhkes bargobeaivvit. Álgovahkkuid son dušše barggai ja ođii.
– Doaktáriin lei hui olu bargu. Gynekologain, geaid mun čuvvon, ledje 60 pasieantta beaivái. Konsultašuvdnabeivviid bohte doaktárat bargui diibmu 09:00. Sii besse fitnat ruovttus boradeamen gaskabeivviid ovdal go fas bohte bargui. Jus ledje lihkkoš, de gerge diibmu 19:00. Muhtimat šadde bargat gitta 22.00-23.00 rádjái. Doppe lei juohke doaktáris olu eanet bargu go dáppe. Mun jáhkán dat lea danin go doppe eai leat seamma buorit bálkkát go Norggas. Studeanttain ledje maid guhkes beaivvit. Moai bođiime diibmu 08:00 ja barggaime unnimusat 12 diimmu. Dasa lassin ledje mis idjavuorut, ja danin ledjen muhtin beivviid olles jándora barggus, čilge Marja-elina.
Hávskes olbmot
Álgovahkkuid ledje beaivvit erenomáš guhkit ja Marja-elina ii geargan oba vásihit ge Ghent gávpoga. Go sirddii gynekologaossodagas mánáidossodah- kii, de oaččui viimmat veahá friddjaáiggi.
– Dalle bessen johtit Belgia ruossut doarrás ja fitnen Frankriikkas maid. Belgia lea hui fiinna riika. Doppe vásiha olu historjjá, oaidná čáppa arkitektuvrra ja borrá njálgga borramušaid. Doppe lea olu hálbbit go Norggas ja olbmot leat hui hávskát go vuos oahpásmuvvá sidjiide. Mun áinnas vuolggášin fas fitnat doppe, lohká son.
Fertii giela oahppat
Marja-elina Ballovara Varsi lea eret Geavgŋávuolis, Deanu gielddas. Son lea hui ruovtturáhkis ja veaháš árgi. Danin fertii veahá áigge árvvoštallat gosa vuolggášii bargohárjehallamii.
– Mun háliidin rievtti mielde Stockholbmii, muhto buot sajit ledje váldon go lei mu vuorru válljet oahppobáikki. Árvvoštallen Dánmárkku, muhto jurddašin ahte ferten veahá dobbeliidda. Lean dan mađe árgi ahte in vuolgge Afrihkkái. Háliidin dakkár riikii gos lea ráfi ja sullasaš vuogádat go Skandinávias. Belgia orui vuogas go báhpáriidda ledje čállán ahte hállet eŋgelasgiela, muhto doppe lei nu hušša ahte guhkkin eret gerge buot jorgalit eŋgelasgillii. Danin šadden veahá oahppat flámskagiela. Dát lea hui lagaš fuolki vuolleriikagillii mii fas sulastahttá dárogiela. Go ledjen leamaš doppe mánu, de áddegohten eanet. Seamma pasieantajoavkkut jerret seamma gažaldagaid, ja doavttir vástida seammahagaid. Danin áddegohten maid hálle, čilge Marja-elina.
Stuora erohusat
Belgia doaktáriin leat seamma barggut go Norgga doaktáriin, muhto sis leat maid lassibarggut maid doaimmahit. Marja-elina muitala ahte mánáidspesialisttat doaimmahedje maiddái seamma bargguid go Norgga dearvvašvuođadivššárat, sii sihke vihkkejedje ja boahkuhedje mánáid. Gynekologas fas ledje seamma barggut go Norgga jortamovrrain.
– Doppe válddii gynekologa mánáid vuostá. Dan rábmojedje dieđusge ja dadje ahte sis duššet olu unnit mánát go Norggas. Muhto go lea doavttir gii váldá máná vuostá, de šaddá olu eanet hušša. Doppe sáhtii doavttir gohččut jortamovrra njuiket čoavjji ala ja hoigat máná olggos go ii astan šat vuordit. Lean hui ilus go doppe in dárb gádahttit. Norgga jortamovr buorre áigi, ja sii leat olu čeah doppe. Dáppe ožžot eanet ovd tádusa ja sihkkarit buoret oah já doavtterstudeanta.
Máksá vearu iluin
Marja-elina muitala ahte vaikk lea buresbirgejeaddji riika, álbmot máksit divrrasin dearv đabálvalusaid.
– Sii gártet máksit dan áigg go leat buohcceviesus. Jus ovd ka dihtii leat riegádahttimin, leat buohcceviesus golbma be máksá sullii 200-250 euro. J sierralanja, de šaddá vel divras Jus fáhkkestaga buohccá ja am gártá viežžat, de ferte dan ovdd máksit. Doppe leat olu eamb maid mii eat oba jurddaš g Norggas. Mii galgat iluin má ru, dat lea okta mii lea sihka Marja Elina.
Buoremus áigodat
Moadde mánu leat golihan d go Marja Elina Ballovara Varsi
Romssa gávpogii. Son dadjá ahte lea giitevaš go oaččui dan vejolašvuođa.
– Mu mielas lea hirbmat buorre go universitehta ovttasbargá eará máilmmi universitehtaiguin, ja ávžžuhan buot eará studeanttaid vuolgit johtit jus ožžot dan vejolašvuođa. Dá lea buoremus maid lean bargan dan rájes go lohkagohten doavttirin. Lean oahppan olu fága, iežan birra ja man buorre dilli mis lea Norggas, lohká son.
Vaikke doavtterstudeanta lovttii bures operašuvdnasálas, de ii leat dadjan ahte spesialisere iežas kirurgan gal.
– Kirurgiija lea dego duodji, dan beassá bargat gieđaiguin. Dat lei hui somá, muhto lea šállu go Deanus ii leat vel buohcceviessu, boagusta son ovdal go joatká muitaleames boahtteáiggi plánaid birra.
– Jáhkán ahte válljen bargat fástadoavttirin. Dalle oažžu vaikke makkár pasieanttaid. Olmmoš han dolká jus galgá beare dan ovtta orgána oaidnit ijatbeaivvi. Mun dárbbašan veahá variašuvnna, dalle lea somát bargat, loahpaha son.