Ovdal dušše levgen, dál háliidit stuorrát ávvudit
Reidun Mortensen illuda guovvamánu 6. beaivái, go dán jagi lea vuosttaš háve go lágidit stuorra feastabeaivvi sihke mánáide ja ollesolbmuide.
Muosát suohkan ii leat bálljo ávvudan Sámi álbmotbeaivvi goassege, ja lea unnán vuoruhan sámi kultuvrra, suohkan lea levgen ja sis leamašan smávva čalmmusteapmi museas maŋimuš jagiid. Dál háliida suohkan vuoruhit sámi kultuvrra, seammás go háliidit ávvudit Sámi álbmotbeaivvi stuorrát. Muosát sátnejođiheaddji Reidun Mortensen, guhte lea ieš sápmelaš, sávvá ahte Sámi álbmotbeaivvi ávvudeapmi šaddá árbevierrun ja álbmotfeastan.
– Mun illudan ja sávan ahte šaddá árbevierrun suohkanis ávvudit Sámi álbmotbeaivvi. Háliidan ahte galgá šaddat álbmotfeasta, gos olbmot besset suohtastallat, vuohttán ahte olusat illudit beaivái, lohká Muosát sátnejođiheaddji Reidun Mortensen.
Áigi válbman álggahit árbevieru
Sus lea mearrasápmelašduogáš ja áigu čiŋadit mearrasámegávttiin. Reidun Mortensen lohká iežas beroštit sámi kultuvrras ja gielas, sus lea ovttasássi Sis-finnmárkkus eret ja nu lea maid hárjánan ávvudit Sámi álbmotbeaivvi.
– Mu mielas lea hui suohtas ávvudit beaivvi, ja smihtten dál lea áigi válbman álggahit árbevieru Muosát suohkanii. Ožžon jearaldaga eat go áiggo ávvudit, ja mu mielas lei nu buorre jurdda ja nu plánegođiimet, muitala son.
Boazoealáhusas viežžan inspirašuvnna
Dál lea vuosttaš háve go čalmmustahttit beaivvi stuorrát, ja lean inspirašuvnna viežžan boazoealáhusas, muhto sávaldat lea ahte áiggi mielde, soaitá jo boahtte jagi, mii čalmmustahttit mearrasámiid.
– Dál áigut ovdamearkka dihtii guossohit biđđosa, muhto soaitá šaddat nu ahte álgit guossohit mollju ja hábmet min iežamet ávvudeame. Dál leat álggahan árbevieru, sávvamis bohtet mearasámit eambbo oidnosiid ja ahte mii gávdnat iežamet vuogi mo čalmmustahttit iežamet mearasámi kultuvrra, lohká sátnejođiheaddji.
Stohkosat ja «Sameblod»
Muosát suohkan lea plánen lágidit doaluid sihke siste ja olgun, sis galget leat olgolávddis čohkkánsajit ráhkaduvvon muohttagis ja lea unna siida mas guossohit biđđosa. Njoarostangilvvut galget lágiduvvot, luohti gullot ja stálu máidnasat galget muitaluvvot. Muosát suohkan lea maid ožžon rievtti čájehit beakkán filmma «Sameblod».
– Lea stuorra ávvudanbeaivi, sihke mánáide, nuoraide ja ollesolbmuide. Dovddan ahte olbmot leat gergosat ja illudit beaivái, lohká Reidun Mortensen.
Sámi giellakafea
Mearrasámi kultuvra ii leamašan nu oidnosis suohkanis, muhto suohkanis leat sápmelaččat ja Reidun Mortensen mielas lea dál áigi válbman čalmmustahttit ja vuoruhit sámi kultuvrra.
– Vuohttán ahte lea juoidá rievdan maŋemuš jagiid, olbmot leat eambbo rahpasat ja háliidit oahppat sámegiela ja váldit ruovttoluotta iežaset kultuvrra, lohká son ja čujuha ahte suohkanis lea sámi giellakafea.
– Duodji lea maid dehálaš oassi sámi kultuvrras ja dan háliidat maid čalmmustahttit Sámi álbmotbeaivvi, loahpaha son.
inga@avvir.no