Šaddan bivnnuhin vahkku ávvudit sámi kultuvrra
Stuora gávpogat Norggas ávvudit Sámi álbmotbeaivvi vahkku, jagis jahkái ilbmet ođđa sámi vahkkut.
Bådådjos ávvudit ovccát geardde sámi vahkku, lea logi jagi dassái vuosttaš háve ávvudedje Sámi álbmotbeaivvi levgemiin. Jagi maŋŋá de ávvudišgohte vahkku ja lea dan rájes beroštupmi sturron jagis jahkái, stuorra illun Sámi vahkku koordináhtorii Torill Kristin Svedhaugii.
– Sámi vahkku lea hui bivnnut, lea vahkku goas sámi kultuvra čalmmustuvvo. Iešguđet ásahusat lágidit iešguđet doaluid, lohká son. Torill Kristin Svedhaug muitala dán jagi lea veaháš unnit prográmma go láve, sivvan dasa lea go Nordlándda Musea lea ođasmahttimin visti, ja dan dihtii eai lágiduvvo doalut doppe.
Sámi álbmotbeaivi ain ávvubeaivin
Torill Kristin Svedhaug muitala sis lea veaháš makkárge doalut ja nu go buot eará báikkiin, de guossohit sámemállásiid.
– Dieđusge lea eanemus olbmot doaluiguin Sámi álbmotbeaivvi, lea erenomáš beaivi maid buohkat háliidit ávvudit, lohká son.
Beroštupmi lassána
Svedhaug muitala áigi lea rievdan dan rájes go álge ávvudit Sámi álbmotbeaivvi, sápmelaččat ja muđuid ássit leat positiiva ja illudit doaluide.
– Sámi vahkku lea šaddan bivnnuhin, sámevuohta lea ain ođas dáppe, ii leat go moadde jagi dás ovdal ahte ii gullon ii ge oidnon sámevuohta. Ollu sápmelaččat leat fárren deikke ja Bådåddjo lea šaddan sámi gávpogin. Sámi kultuvra lea dehálaš oassi ávvudeames ja ássit dorjot doaluid, lea hui buorre, lohká son. Torill Kristin Svedhaug muitala iežaset bargan dihtomielalaččat loktet beroštumi doaluide ja dat lea addán bohtosiid. Son lohpida boahtte jagi šaddat erenoamáš doaluid go sámi vahkku ávvuda 10 jagi.
Geasuha ollugiid
Romssas lea maid árbevierruin lágidit sámi vahkku, Sámi álbmotbeaivvi oktavuođas. Romssa sámi vahkku koordináhtor Nils I. Haetta vuohttá ahte eambbo ja eambbo gávpogat čájehit beroštumi lágidit sámi doaluid, Sámi álbmotbeaivvi vahkku oktavuođas.
– Sámi vahkku geasuha ollu olbmuid dáppe, eai dušše gávpotolbmuid ja sápmelaččaid, muhto maiddái turisttat čájehit beroštumi doaluide. Erenomáš heargegilvvut leat šaddan hui bivnnuhin, lohká son. Diibmá ledje vuovdán badjelaš 2000 bileahta ja Haetta vuordá vel eambbo gehččiid dán jagi.
Sámi kultuvra bivnnut
– Mu mielas lea buorre go šaddet eambbo ja eambbo sámi doalut iešguđet báikkiin. Sámi kultuvra orru leamašan hui bivnnut, mii mu mielas lea hui positiiva, lohká Nils I. Haetta. Son lohká Romssas livčče veadjemeahttun lágidit visot ovtta beaivvis.
– Livčče šaddan oalle gáržžes prográmma, lohká son ja lasiha olles vahkku lea luohtelunša mii maid čohkke ollu olbmuid.
Son muitala ovdal jagi 2005 eai lean doalut Romssas, muhto dan rájes lea ollu geavvan, dál lea oalle viiddis prográmmat ja ollu ásahusat leat mielde lágideamen iešguđet doaluid.
– Sámi vahkku lea šaddan árbevierrun, ja jagis jahkái stuorrut, loahpaha son.
Sámi vahkku
Muđuid lágiduvvo sámi vahkku earet eará Girkonjárggas, Oslos, Divttasvuonas, Porsáŋggus, Tråantes, Álttás ja lassin leat moadde skuvlla mat ávvudit Sámi álbmotbeaivvi vahkku.
inga@avvir.no