Ávvir 10 jagi
Ávvira vuosttaš váldodoaimmaheaddji muittaša:
Ávvira vuosttaš váldodoaimmaheaddji, Ante Bals, gal diehtá ahte beaivválaš sámegiel aviisa ii ilmma gal ijas. Jagiid 2007 ja 2008 beasai Bals dovdat movt lea bargat ovtta barggu ja dávjá dovdat ahte dus ii leat badjelgeahčču das maid barggat. – Lei olu bargu, ja lei hui somá, áigi manai hui jođánit, dadjá son. Dál, logi jagi maŋŋel, lea Ávvir gearggus ávvudit ávvujagi!
Logi jagi dás ovdal almmuhuvvui vuosttaš Ávvir, guovvamánu 6. beaivvi, 2008:s, go Min Áiggi ja Áššu oktiičaske. Lei stuora proseassa man doivo oanehis áiggis nagodit ollašuhttit.
Eambbo bargu go maid ledje doivon
Beaivválaš sámegiel aviisa ii sáhte ásahuvvot ijas. Dan gal diehtá Ávvira vuosttaš váldodoaimmaheaddji, Ante Bals. Sutnje leat ge darvánan olu muittut dan áiggis go barge dan badjelii ahte beaivválaš aviisa galgá ollašuvvat.
– Dat mii lea buoremusat munnje darvánan muitui lea ahte man olu eambbo bargu dat lei, olu eambbo go leimmet doivon. Go de bođii dat vahkku go vuosttaš aviisa galggai almmuhuvvot, de bođii dovdu ahte mii eat leat doarvái ráhkkanan. De bođii dakkár dovdu ahte lea juoga mii váilu, maid leat vajálduhttán dahje guođđán, njulgestaga eat leat ráhkkanan doarvái bures. Muhto, dieđus dalle lei beare maŋŋit jorggihit, boagusta Bals.
Dat lei guhkes proseassa, muhto dat duohta ráhkkananbargu ii álgán ovdal go borgemánu 2007:s, guhtta mánu ovdal go galggai almmuhuvvot. Go kulturministtar ja sámi áššiid stáhtačálli almmuheigga ahte juolluduvvo vihtta miljovnna lassiruhta sámi aviissaide, ollašuhttin dihte beaivválaš aviissa, sihke Ságat aviisii ja oktiičaskon aviissaide. Dalle besse easka konkrehta plánegoahtit.
– Orun muitime ahte lei preassakonferánsa gos čielggai ahte dalá ráđđehus lea addán lassiruđa sámi aviissaide ja ahte rievdadit preassadoarjaga nu ahte Ságat ja ođđa aviisa, Ávvir, galget beassat šaddat beaivválaš aviisan 2008:s. Ii daddjon gal áigemearri, muhto nu jođánit go vejolaš. Jus galgá makkárge oahpu geassit das, de livččiimet galgan buoret áiggi addet alcceseamet. Konkrehta plánenbarggut ledje sullii guhtta mánu, čilge Bals.
– Manin dát rievdadus?
Guhkit áiggi lei čájehuvvon ahte Min Áiggis ja Áššus goabbat aviisan, eai lean dat ekonomalaš návccat viiddidit bargoveaga dahje lasihit aviissaid vahkkui. Olmmošlaš resurssat ledje maid unnán.
– Ruđain sáhttá juoidá čoavdit, muhto gal mii leimmet dan mađe realisttalaččat ahte ipmirdeimmet ahte jus okta aviisa, juogo Ságat, Min Áigi dahje Áššu, álggii ánuhit okto eambbo ruđa, de ii goasse goikkehan ruhta dušše oktii, muhto buohkaide, muitala Bals. Son muitala ahte viiddidit preassadoarjaga lei leamaš guhkit áiggi bargu.
Dan rájes juo go son álggii journalistan bargat Áššui 1988:s lei leamaš mihttu ollašuhttit beaivválaš aviissa. Dat ii lean ollašuvvan, nu ahte jurdda lei láddan ahte fertejit juoidá eará geahččalit evttohit.
– Naba jus livččii dušše okta sámegiel aviisa, livččii go de stuorát dáhttu juolludit eambbo ruđa lei min, Min Áiggi ja Áššu, evttohus. Go mii de čájeheimmet ja evttoheimmet dan konkrehta evttohusa ráđđehussii ahte mis lea jurdda časkit aviissaid oktii, ollašuhttit beaivválaš aviissa, muhto váilu veahá ruhta, de bođii ge liigedoarjja, muittaša son.
Eai lihkostuvvan dalán
Jurdda lei ahte beaivválaš aviisa galggai ollašuvvat guovvamánu 6. beaivvi, logi jagi áigi. Nu ii šad- dan. Dan guđa mánus fuomášedje ge ahte eai nagot ollašuhttit beaivválaš aviissa guovvamánu 6. beaivvi rádjái.
– Ii lean dan duohken ahte mis eai lean doarvái bargit, go dat mis gal dan dáfus ledje doarvái, muhto teknologiija bealis eat lean áibbas gergosat. Mis ii lean visot teknologiija sajis mii adnui eat ge lean rievdadan bargovuogi nu ahte leimmet gergosat juohke beaivvi buvttadit aviissa. Lei njulgestaga dan duohken movt mii galgat juohke beaivvi bargat nu ahte mii beaktilit nagodit deavdit aviissa juohke beaivvi. Das dat vulggii ge dat dovdu ahte muhtun bargguid eat lean ollen bargat ja livččiimet dárbbahan buoret áiggi, muitala Bals.
Dalle mearridedje ge ahte almmuhit juohke beaivvi aviissa easka čakčat, borgemánu 2008:s, sullii jagi maŋŋel go bođii diehtu ahte besset ollašuhttit beaivválaš sámegiel aviissa.
– Lei olu bargu, ja lei hui somá, áigi manai hui jođánit. Muhto leimmet gal measta beare duostilat go attiimet alcceseamet nie unnán áiggi álggahit dan ođđa aviissa. Livččiimet galgan addit alcceseamet goit jagi ge, mun jáhkán de livččiimet ieža maid dovdan ahte manná bures. Manai bures, muhto ledje dieđus beaivvit go mun, stivra ja bargit buohkat dovddaimet ahte ii oro nu bures manname, boagusta son.
Buori muddui šaddan nu go lei jurddašuvvon
Bals lohká Ávvira šaddan buori muddui nu go lei jurddašuvvon álgoálggus. Su mielas lea hui somá oaidnit ahte journalisttat besset čuovvolit áššiid guhkit áiggi badjel beaivvis beaivái, ja čuovvut ášši ovdáneami.
– Dat lávii hui váttis dalle Áššu ja Min Áiggi bargiide go mun bargen journalistan. Mun dihten ahte go mun bargagohten áššiin mánnodaga, de fertejin vuordit duorastahkii ovdal go bessen fas dainna seamma áššiin joatkit, ja dan rájes lei juo ášši rievdan guovtte, golmma geardde. Nu ahte dan gal lean oaidnán ahte diet mihttu goit lea ollašuvvan ahte besset dan ášši ovdáneami čuovvut mihá dárkileappot, čilge son. Son lohká olu diŋggaid šaddan nu go ledje sávvan ja jurddašan ahte nie boahtá šaddat.
– Dieđusge ii sáhte goasse lohkat ahte dat šattai juste nu, áibbas perfeakta, go álo lea buoridanmunni juohke diŋggas. Áigi rievdá, ja gáibiduvvo ahte rievdá ja ovdána beaivválaččat, vahkkosaččat ja jahkásaččat ain dál. Dan ektui maid dalle jurddašeimmet ja láviimet hupmat ja niegadit movt dat galggai šaddat, lohká Bals.