Lávlot beaivvážii GUDNIN
Kárášjoga skuvla lea 1991 rájes lágidan Beaivváškonseartta go beaivváš fas ihtá maŋŋá juovllaid, maŋimuš jagiid juohke nuppe jagi. Dán jagi illudit 272 oahppi lávlagiiguin go beaivváš fas oidnogoahtá Kárášjogas.
Bearjadaga lágidii Kárášjoga skuvla Beaivváškonseartta Kárášjoga Valáštallanviesus. Leat 272 oahppi vuosttaš gitta ovccát luohkkái geat lávlot Beaivváškonsearttas, logát luohkká fuolaha kafea. Maŋimuš hárjehallamis ovdal konseartta lei oalle hušša, buot galggašii mannat bures konsearttas. Valáštallanviesus lea dievva stuolut ja reŋkkot biddjon, sihke mánáide ja guldaleddjiide.
Vuosttaš lávlun lea skuvlla lávlunkoarra mas buot luohká oahppit leat mielde, sii álggahit konseartta Beaivváš lávlagiin. Konseartta láidesteaddjit lea Sáve 7a ja Thor David 6á luohkás, maŋŋá bottu lea Sunná 7a ja Ásllat Máhtte 6á luohkás láidesteaddjit.
– Mun lean olu hárjehallan ruovttus ikte. Lean veahá balus go bohtet nu olu olbmot konsertii. Mun áiggun čiŋadit Kárášjoga gávttiin. Mun in leat ovdal láidestan dákkár doaluid, šaddá ođđa vásáhus. Lei muhtin eará luohkká mii mearridii maid mii galgat láv- lut, muhto mun lean mielde lávlumin. Lea veahá olu muitit, muhto mun jáhkán dat manná bures. Mis leat guokte lávlaga, luohti ja eŋgelasgielat lávlla, lohká Sunná Svendsen luohttevaččat.
– Lean veaháš balus, muhto lean hárjehallan olu. Sávan manná bures. In leamaš goassege láidesteaddji. Balan juolggit njuorrasit ja jietna ii gullo. Min luohká galgá juoigat oktiibiddjojuvvon luođi, mii lea dábálaš Kárášjogas juoigat ja velá «Wake me up» lávlaga, muitala Sáve Javo.
Maŋimuš hárjehallan ovdal konseartta
– Álggos lea oktasaš Beaivváš lávlla lávlun. Dasto joatká njealját luohkká ja de vuosttaš ja nubbi luohkká, viđát luohkká, goalmmát luohkká ja ovccát luohkká. Maŋŋá bottu lea gávccát, guđát ja čihččet luohkáid vuorru lávlut, čilge oahpaheaddji Marianna Sara Gaup.
Valáštallanviessu lea čiŋahuvvon ohppiid dáidagiiguin ja stuoluide lea merkejuvvon gii gos galgá čohkkát. Lávddi alde lea nubbi luohkká hárjehallamin, oahpaheaddji Inger Marie Guttorm čuožžu ovddabealde ja dieđiha gieđaiguin goas galgá lávlugoahtit. Lávllodettiin čájehit maid oahppit láhttengielain maid sii lávlot vai olbmot geat eai gula nu bures, maid sáhttet čuovvut mielde.
Oahpaheaddji Inger Marie Guttorm muitala oahppit leat hárjehallagoahtán lávlut juo ođđajagemánus, oahppan lávlunteavsttaid ja šuoŋaid.
– Halvdaniin leat mii njelljii skuvllas hárjehallan, ja velá ráhkadan mielšuoŋa. Odne fas leat hárjehallan jienaid dáppe, čilge Inger Marie Guttorm.
1990-1991 álggahuvvon
Halvdan Nedrejord muitala son lea komponeren «Beaivváš lávlaga» 1991:s, go Beaivváškonsearta vuosttaš geardde lágiduvvui Kárášjogas. Muitala son, Evy Mathisen ja Ann Jorid Henriksen ledje mielde.
– Lei várra 1990 dahje 1991 go lágiduvvui vuosttaš geardde. In muitte nu dárkilit. Leamašan mielde duon dán jagi. Jagiid mielde máksá dán Beaivváškonseartta lágidit, muhto vuosttaš jagi lei nuvttá. Dalle oaččuimet lávlunartistta Jørn Hoel deike. Dalle bargen mun Kárášjoga gielddas ja čoggen duos dás ruđaid, nu ahte
mii sáhtiimet máksit Jørn Hoelii girdibileahta. Musihkkáriid oaččuimet. Beaivváš Sámi Našunálateáhter luoikkai midjiide jietnarusttegiid. NRK finai maid dáppe iežaset kámeraiguin, čuovggain ja nu ain, muitala Halvdan Nedrejord.
Latnja dievihii jođánit
Halvdan Nedrejord muitala ahte
vaikko leat vássán 27 jagi, de ii leat Beaivváškonsearta lágiduvvon juohke jagi, muhto juohke nuppi jagi. Ii son dieđe gallát geardde Beaivváškonsearta lágiduvvo, go ii leamaš mielde buot jagiid.
– Vuosttaš jagi ádjáneimmet dušše vahkku ja dalle dievihii Valáštallanviessu oatnelanbottas. Ledje olu geavatlaš barggut maid mii fertiimet doibmet, nu go viežžat dievva stuoluid miehtá márkana. Vuolgga dás lea go sullasaš
lágideapmi dollui Unjárggas gos hárjehalaimet skuvlaohppiiguin, muitala Halvdan Nedrejord.
Oahpaheaddji Terje Tretnes muitala ahte álggos lágidedje oahpaheaddjit Beaivváškonseartta, muhto šattai menddo stuorra noađđi sidjiide. Das maŋŋá lágidišgohte juohke nuppi jagi ja váhnemat leat mielde eaktodáhtolaččat. Oahpahusplánas lea mielde ahte oahppit galget oahpásmuvvat artisttaiguin geain lea musihkka
virgin, muhto dađe bahábut eai leat dán jagi ožžon ovttage artistta mielde.
Láhttengillii maid
Ulbmil Beaivváškonsearttain lea addit mánáide lávlunilu.
– Mii láviimet lágidit konsearttta ođđajagimánu loahpas, ovdal go Sámediggi mearridii guovvamánu guđát beaivi Sámi álbmotbeaivin. Danne fertiimet sirdit
Beaivváškonseartta guovvamánu lohppii, go eat sáhte sirdit guovvamánu guđát beaivvi, čilge Halvdan Nedrejord. Oahpaheaddji Inger Marie Guttorm lohká sii livčče sáhttán lágidit Beaivváškonseartta ođđajagemánu loahpas.
– Muhto dat šattai váttis hárjehallama ektui go mii fertet ovttasbargat musihkkáriiguin. Dutkan čájeha ahte lea hirbmat buorre mánáide lávlut, erenoamážit gielaid dáfus. Muhtin luohkát lávlot maid eŋgelasgillii, lohká Guttorm.
– Stuorát luohkáin lea fas eará hástalusat. Mii lea erenoamáš dás, lea ahte mánát lávlot seammás
maid láhttengielain. Beaivvášlávlla lea maid almmuhuvvon láhttengillii, lohká Nedrejord.
Inger Marie muitala skuvllas leat máŋggas geat eai gula nu bures. Lohká go moattis seammás geavahit go lávlot, láhttengiela, de earát ge dahkagohtet dan seamma.
Lea olu bargu dása čadnon ja oahppit leat lagabui guokte mánu hárjehallan. Máksá beassat konsertii ja jus báhcá mihkkege ruhta liiggás, de leat ohppiidráđit evttohan geavahit dáid ruđaid oastit stoahkanrusttegiid skuvlašilljui.