Hárjánisgoahtán «Alaskaeallimii»
Čuvvon máttarmáttarádjás bálgáid nuppe beallái ábi:
Eanandoarggástus, váralaš ealggat, ođđa borramušat, ođđa olbmuiguin ja skuvlii oahpásmuvvat, ja mo lei go Sámi álbmotbeaivvi šattai lávddi ala moaddečuođi olbmo ovddabeallai. Diet lea oasáš das maid lonohallanstudeanta Ole Sámmol Buljo lea vásihan Amerihkás dán rádjái.
Eanandoarggástus, váralaš ealggat, ođđa borramušat, ođđa olbmuiguin ja skuvlii oahpásmuvvat ja mo lei go Sámi álbmotbeaivvi šattai lávddi ala moaddečuođi olbmo ovddabeallái. Dán mátkereivves juogada Ole Sámmol Buljo iežas vásáhusaid dán rádjái dáppe Amerihkás, ja movt lea leat sápmelažžan studeantalonohallamis olgoriikkas.
Dál lean leamašan Anchorages, Alaskas, badjel mánu. Lean viimmat álgán hárjánit iežan ođđa árgabeaivái ja ollen jo vásihit oalle olu. Dovddan ahte lean hárjánan iežan ođđa eallimii dál. Dáppe lihkus ii leat seamma galmmas go Guovdageainnus, nu ahte dáppe lea fiinna dálki mu mielas. Dan rájis go maŋemus čállen, lean fárren ásahusas láigolatnjii mii lea stuora visttis campusis. Dál orun akto, nu go lean hárjánan ruovttus Guovdageainnus, ja beasan orrut albma Amerihká «college dormas», dahje láigolatnjavisttis, gos muhtumat orrot fárrolaga, muhtumat fas sierra. Lea ártet go mu beaivválaš giella ii leat sámegiella, muhto eŋgelasgiella.
Fargga álggán bargohárjehallamii Lake Otis mánáidskuvlii, nu ahte lean finadan doppe ságastallame nuppiin mu hárjehallanoahpaheddjiin. Galggan áicat guokte luohká guovtti fága oktavuođas, ja mun illudan áicagoahtit Amerihká mánáid. Šaddá miellagiddevaš oaidnit makkár dáppe lea dábálaš mánáidskuvla Guovdageainnu vuođđoskuvlla ja eará vuođđoskuvllaid ektui gos lean fitnan Sámis. Galggan čuovvut ovtta 1. luohká ja ovtta 6. luohká.
University of Alaska Anchorage
Skuvllas manná bures. Deaivvan iežan diimmuide ja dovddan oahpaheddjiid ja mielstudeanttaid. Lean ožžon olu olbmáid, nu ahte mus lea álo muhtun geainna sáhtán deaivvadit go eai leat leavssut ja go in áiggo hárjehallat. Lea olu lohkamuš, muhto lihkus lean bures hárjánan leat studeantan Sámi allaskuvllas, nu ahte dán rádjái lean birgen bures. In dárbbaš dál jurddašit ollu eará go studerema ja lummaruđa birra . Mus lea skuvlasadji, orrunsadji, borramuš ja buot eará skuvlafálaldagat mákson ollásit lohkanbaji ovddas. Lei ge buorre geargat eret visot daid byråkráhtalaš ja ekonomalaš áššiiguin go dat leat vuorjan mu oalle ollu. Lei nu ollu mii fertii ordnejuvvot ja dohkkehuvvot. Ledje máŋga hástalusa ja ollu mii gáibiduvvui go galgen šaddat lonohallanstudeantan.
Logan golbma oahpaheaddjeoahppofága, ja ovtta eŋgelas girjjálašvuođa fága. Lea leamašan issoras olu lohkan, muhto lean álgán hárjánit dasa dal. Dalle go ledjen militearas, mun ohppen váldit iežan niskái ja dahkat dan maid ferten ja galggan bargat. De ii gártta nu badjelmeare ollu go geavahan iežan astoáiggi jierpmálaččat skuvlabargguide.
Lohkamuš ii leat gal nu stuora hástalus munnje. Eanas áššiid maid birra logan oahpaheaddjefágain leat oahppásat munnje maŋŋel measta njeallje jagi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus Sámi allaskuvllas. Eanas áššit maiguin barggan dáppe leat maiddái relevánttat mu skuvlavázzimii ruovttus: oahpan olu guovttegielalašvuođa, oahpahusa lágideami, áicama ja maiddái olu pedagogalaš filosofaid birra.
Jáhkán ahte lei buorre válljet golbma oahpaheaddjefága ja ovtta girjjálašvuođafága. Girjjálašvuođas beasan bargat čáppagirjjálaš teavsttaiguin, iige fágateavsttaiguin mat leat eanet dábálaččat oahpaheaddjeoahppofágain. Lean maiddái beassan čállit máŋga kreatiivvalaš teavstta, ja dávjá ribahan bidjat hui sámi kultuvrralaš sisdoalu.
Dearvvašlaš eallin
Campusorrun gáibidii ahte válden vaksiinnaid, nu ahte lean dahkan dan. Stuorámus hástalus lea aŋkke leamaš dearvvašlaš borran ja hárjehallan. Hárjehalan ruvddiid lovttohallamiin golmma háve vahkkus ja lean maiddái beassan ovtta skuvlavaláštallan spábbačiekčanjovkui. Lea earenoamáš čiekčat dáppe. Lea áibbas eará dássi ja čiekčankultuvra dáppe, muhto ii soaitte leat nu ártet go spábbačiekčan ii leat nu stuoris Amerihkás go Norggas. Geahččalan maiddái fitnat vuojadeame vuojadanhállas nu dávjá go vejolaš, muhto ii leat nu somá go eai leat mu unnaoappážat mielde.
Stuorámus hástalus lea borran. Lean máksán guovtti beaivválaš borrama ovddas olles lohkanbadjái, muhto mus leat vel borranruđat maid sáhtán geavahit skuvlla borransajiin. Geahččalan boradit campusborranhállas 14 háve vahkkus, ja geavahit borranruđaid, go muđui dat mannet duššás. Lea leamaš somá máistit ja borrat Amerihká biepmuid, vaikko lean dolkagoahtán veaháš. Buorre leage, go de in bora nu issoras olu juohke borramis. Lean maiddái máŋgii skeŋken borramiid olbmáide geaiguin álggos juogadin ásahusa.
North 2 North studeanttat
Mun lean oahpásnuvvan eará studeanttaiguin geat maiddái leat dáppe studeantalonohallamis North2north prográmma bokte. Mus ja daid eará Nort2north studeanttain geaiguin lean oahpásnuvvan, leat leamaš máŋga deaivvadeamit. Sii leat guokte ruoŧŧelačča ja okta suopmelaš. Mii deaivvadit moatte háve juohke vahkku ja mannat geahččat valáštallamiid, dahje ráhkadit taco ja borrat fárrolaga.
Sámi álbmotbeaivi
Lei ártet go in lean ruovttubáikkis Guovdageainnus Sámi álbmotbeaivvi. Dán jagi in vuordán makkárge ávvudeami. In jáhkkán ovttage dáppe diehtit maidege dan birra, muhto de bessen gullat ahte okta činu Anchorage gávpogis áiggui čájehit «Sameblod» filmma 05.02.18. Mearridin fitnat geahččame dan oktii vel dego mu iežan oktagaslaš ávvudeapmin. Ledjen maiddái ovdagihtii gulaskuddan singuin geat lágidedje filmma čájeheami ja ožžon oktavuođa Alaska álgoálbmotolbmuin gean namma lea Pearl Johnson. Son lea stivraláhttu Sámi Kultuvrralaš Guovddážis Davvi-amerihkás, ja áiggui deaivvadit muinna doppe ovdal go filbma álgá. Son lei hui movttet deaivvadit muinna. Son čilgii movt sápmelaččain ja Alaska álgoál-
bmogiin lea earenoamáš oktavuohta. Bessen deaivvadit visot su fulkkiiguin, ja ovdal go filbma álggii, de doalai Pearl sártni, ja bivddii mu vel čuoččohit bajás ja boahtit su lusa buohkaid ovddabeallai: «Odne lea dáppe okta albma sápmelaš gii lea boahtán filmma geahččat». Lei veaháš heahpat, muhto somá! Bessen dovdat veahá earenoamážin Sámi álbmotbeaivvi, ja dan in lean vuordán. Letne Pearl Johnsoniin šiehttan deaivvadit fas vai besse ságastallat eambbo iežame máttuid birra. Šaddá somá oahppat eambbo mu máttarmáttarádjá birra gii lei dáppe 1800-logu loahpas.
Niibbástallamat ja ealggat
Alaska lea Amerihká stuorámus stáhta. Anchorage ii leat dat buot fiidnámus gávpot, muhto luondu mii birasta gávpoga lea issoras čáppat. Go geahčat, de oainnát stuora, vilges, majestehtalaš váriid juohke guvlui. Alaska lea maiddái statistihkalaččat Amerihká váráleamos stáhta, ja dat vuhtto.
Dan rájes go ollejin deike, de leat leamašan máŋga earenoamáš dáhpáhusa. Ovtta beaivvi oaččuimet dieđuid e-maila ja SMS:ID bokte ahte muhtin lei čukkohallan niibbiin lahka campusa. Lihkus lea skuvla jođán dieđihit midjiide jus lea mihkke váralaččaid.
Eará beaivvi ges ledje guokte ealgga boahtán campusii, ja deaivvai vel leat nu ahte birastedje dan ásahusvistti gos mun álggos orron! Šadden guhká vuordit ovdal go dusten viehkat ovtta olbmá biillas ásahusuksii. Ealggat dáppe eai leat dakkárat go dat maid mii leat hárjánan bivdit ja oaidnit ealgabivddus Sámis. Alaska ealggat eai bala olbmuin.
Eanandoarggástus
Ođđajagemánu 23. beaivvi diibmu 10.30 Norgga áiggi lei eanandoarggástus Alaska gulffas sullii 56 miilla lulábealde Alaska gávpoga, Anchorage. Eanandoarggástus mihtiduvvui leat 7.9 Richter mihttoceahkis. Richter mihttoceahkki manná gitta 10 rádjái, ja 7.9 lea hui fámolaš.
Ledjen seaŋggas vealláme ja galgen nohkkat, go sullii diibmu 00.30 álggii visot doarggistit. Doivon álggos ahte lei juoga min ásodagas mii dagahii rieja ja doarggisteami. Mannen hupmat sudnuin geaiguin orron ovttas ja mii gávnnaheimmet ahte lei eanandoarggástus. Sudnuide ii lean amas, muhto mun in lean goassege vásihan dan ovdal. In beroštan jurddašit eanet das, ja beare nohkken. Ledjen dieđusge galgan jurdilit veahá dobbelii ja čálistit dieđu ruoktot ahte buot manná bures muinna, go iđđesija šadden lihkkat vástidit telefovnna. Olbmát ja erenoamážit eadni, riŋgejedje máŋgga geardde gullan dihte movt muinna manná. Ii lean nu vearrái dán háve ja visot manai lihkus bures.
Loavttán aŋkke bures
In leat dan dihte ballan gal. Loavttán hui bures ja dál dušše vuorddán dassá go dat stuorát, váddásit čállinbarggut álget. Illudan oaidnit ja vásihit eanet Alaskas.
Olbmuin dáppe lea stuora beroštupmi gullat mu ja mu kultuvrralaš duogáža birra. Eai dušše universitehtastudeanttat, muhto dábálaš olbmot geaiguin deaivvadan gávpogis maiddái.
Lean váillahišgoahtán olbmuid ruovttus dál, muhto lihkus eai oro leat nu guhkkin eret go dál lea nu álki gulahallat interneahta bokte. Lean mearridan ahte in áiggo boahtit ruoktot ovdal go jo gearggan dáppe. Gearggan skuvllas miessemánu álggus, muhto in dieđe man árrat áiggun ruoktot. Soaittán vel háliidit orrut dáppe guhkit ja vásihit eanet Alaska go de viimmat eai šat leat skuvlabarggut. Mu áhčči soaitá boahtit deike fitnat maŋŋel go mus nohká skuvla, nu ahte ferten oaidnit.