Stuorradiggelávdegoddi mávssolaš mátkkis
Bearaš- ja kulturlávdegotti jođiheaddji Tone W. Trøen lea ilus go vuoruhedje Kárášjogas finadit, ja lohká mátkki leamašan mávssolažžan ja lea beassan oaidnit ahte sámi kultuvra eallá servodagas.
– Ii leat eahpádus ahte sámi kultuvra eallá, lohká Stuorradikki bearaš- ja kulturlávdegotti jođiheaddji Tone W. Trøen go deaivvada Ávviriin Sámiid Vuorká-dávviriin.
Stuorradikki bearaš- ja kulturlávdegoddi galledii Finnmárkku dán vahkku, ja gaskavahku ledje Kárášjogas gos earret eará fitne Sámiid Vuorká-dávviriin (SVD), Sámedikkis ja Sámi dáiddaguovddážis. Ulbmil mátkkiin lei oahpásmuvvat ja vásihit sámi kultuvrra, seammás go besse oaidnit iežaset čalmmiiguin vistedárbbuid mat iešguđet ásahusain leat. Tone W. Trøen muitala mátkkis lea maid lávdegoddi oaidnán ja vásihan man stuorra beroštupmi Sámedikkis, gielddain ja nuorra dáiddáriin lea váikkuhit iežaset báikkálaš servodaga.
– Lea leamašan gelddolaš ja mávssolaš mátki, lohká son.
Sámi beroštumit oassin barggus
Son lea hui ilus go ožžo bovdejumi Sámedikkis ja nu besse maiddái galledit guovddáš sámi gielddaid, Guovdageainnu ja Kárášjoga.
– Lea hui buorre go vuoruheimmet mátkki. Finadit Finnmárkkus lea dehálaš ja mii leat árrat ságastan Sámedikkiin mátkki birra. Sámi beroštumit leat dehálaš oasit min barggus, mis lea kultuvra ja giella mii lea dehálaš oassi min barggus. Leamašan hui gelddolaš fitnat gielddain gos sámegiella lea nannoseamos giella, nu leat oahppan veaháš makkár hástalusat leat dasa čadnon, dadjá Tone W. Trøen.
Sámi kultuvra ii leamašan amas
Tone W. Trøenii ii leat sámi kultuvra leamašan áibbas amas, muhto mieđiha ahte leamašan maiddái oahppomátki.
– Ferten lohkat ahte lean oahppan ollu, lean viiddidan dan veahá maid lean máhttán sámi kultuvrras. Lean maid guhká oaidnán dahje vuohttán dan eaiggátvuođa mii lea sápmelaččain sámi kultuvrii, mii lea hui buorre, ja erenomážit áŋgirvuohta nuorat gearddis. Sámi kultuvra lea bures sajáiduvvan mii lea hui illudahtti, ii leat dušše kultuvra, muhto juoidá eará, dadjá son ja lohká váttisin čilget vásáhusaid mat leat leamašan nu erenomážat ja mávssolaččat.
– Lea juoidá fámolaš go deaivvada sámi kultuvrrain, lea hui erenomáš mu mielas. Lea somá vásihit ja oahppat eambbo, lohká lávddegotti jođiheaddji.
Dárbu stuorát magasiidnii
SVD lea guhkit áigge sávvan oažžut Sámi dáiddamusea Kárášjohkii ja maiddái dán deaivvadeames čuvgejedje ášši ja maiddái dárbbu ođasmahttit Kárášjoga museavistti. Lávdegoddejođiheaddji ii loga sis makkárge lohpádusaid dahje ruhtadeami sámi ásahusaide, muhto lohká áddehahttin ahte sámi ásahusat, nu go SVD:S, Beaivváš Sámi Našunálateáhteris ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvllas leat ođasmahttindahje vistedárbbut.
– Oaidnit ahte SVD:S lea dárbbu stuorát vistái, erenomážit lea stuorát magasiidnii dárbu. Erenomážit go galget áiggi mielde váldit vuostá Bååstede vuorkká, mii lea dehálaš bargu, vai sámi dávvirat máhcahuvvojit ruoktot, gos galget ge leat. Sápmelaččat besset dainna vugiin oaidnit ja vásihit iežaset kulturárbbi, mii lea hui dehálaš, dadjá Tone W. Trøen, geasa ii lean váttis áddet dárbbuid ođđa ja stuorát visttiide.
– Bođii bures ovdan ahte SVD:S lea dárbu stuorát magasiidnii. Lea váttis oažžut máhcahit ruovttoluotta vuorkádávviriid, nu ahte sáhttá magasineret dorvvolaččat, dadjá son.
Vistedárbu
Beaivváš Sámi Našunálateáhter lea maid guhkit áiggi rahčan visttiin. Teáhter doallá dál viesu Guovdageainnu kulturviesus, mii lea nu heajos dilis ahte ovtta gaskka eai beassan geavahit dan. Tone W. Trøen lohká mii guoská Beaivváža vistái, de leat dál vuordimin prošeavtta mainna Statsbygg lea bargamin.
– Lea boahtán čielgasit ovdan ahte leat vistedárbbut, lohká Trøen.
Mávssolaš mátki, čájeha vejolašvuođaid
Lávdegoddi bargagoahtá dál boahtte jagi bušeahtain, ja Tone W. Trøen lohká geahččalit vuoruhit sámi visttiid nu go eará visttiid.
– Dát mátki lea leamašan hui mávssolaš, lea čájehan dárbbuid dahje mu mielas lea baicce čájehan vejolašvuođaid, loahpaha son.