Fefo hálddaša ain ealgabivddu
Lei čuožžilan eahpečielggasvuohta maid Alimusriekti oaivvilda Unjárgga báikeolbmuid ealgabivdovuoigatvuođas, lea go giliolbmuin vejolašvuohta hálddašit ealgabivddu vai ii. Vástádus dasa lea ahte Fefo hálddaša ain ealggabivddu.
bearjadaga celkkii Alimusriekti dievasčoahkkima duomu geas lea hálddašanvuoigatvuohta Unjárgga nággoguovllus, 400 km2 viiddis guovllus Unjárgga gielddas Finnmárkkus. Finnmárkkuopmodaga (Fefo) stivrra eanetlohku guoddalii duomu Alimusriektái, ja Unjárgga gilisearvi vuoittáhalai Alimusrievttis. Fefos lea ain hálddašanvuoigatvuohta.
Alimusrievtti duomus lea čuožžilan gažaldat ealggabivddu hárrái ja máŋga juristta leat geahčadan maid Alimusriekti lea cealkán duomus. Alimusrievtti loahppamearkkašumis celko ahte Fefo lea ovddidan áššehuhttima. Váikkuhus áššehuhttimis lea ahte konklušuvnnat bisuhuvvojit mat leat Finnmárkokommišuvnna raporttas.
Alimusriekti namuha meahcceduopmustuolu duomu iežaset ealgabivddu duomus
Lea liikká okta spiehkastat, mii guoská báikeolbmuid ealgabivdui, cealká Alimusriekti.
Dán čuoggáš lei sierraoaivil Finnmárkokommišuvnnas. Meahcceduopmustuollu guorrasa Finnmárkokommišuvnna unnitlohkui ja leat duomus cealkán 68. siiddus: «Meahcceduopmostuollu lea ovttaoaivilis Finnmárkokommišuvnna unnitloguin ahte ealgabivdu nággoguovllus fátmmasta álgoálgosaš bivdoriektái man Unjárgga báikeolbmot leat rábidan, Finnmárkokommišuvdna, Raporta, guovlu 2 Unjárga (2013).»
Meahcceduopmostuollu lea iežas duomu 2. čuoggás oktan 1. čuoggáin addán Unjárgga gilisearvái rievtti «hálddašit fuođđobivddu». Vaikke ealgabivdu ii leat namuhuvvon duomu konklušuvnnas, de čájeha sitáhta meahcceduopmustuolu duomus ahte «fuođđu» lea dábálaš giellageavaheamis seamma go ealgabivdu.
Dat mielddisbuktá ahte lea mearriduvvon meahcceduopmostuolu duomus ahte lea ásahuvvon bivdoriekti, mii fátmmasta maiddái ealgabivddu.
Fefo áššehuhtto
Alimusriekti cealká ahte Fefo guoddaleamis ii leat dát oassi mielde duomus. Dat mielddisbuktá ahte dát gažaldat ii leat dikkis čielggaduvvon. Alimusrievttis ii leat leamaš vejolašvuohta árvvoštallat leat go meahcceduopmostuolu riektevuogádagat riekta. Fefo dan bokte áššehuhtto dain čuoggáin mat meahcceduopmostuolu duomus leat guoddaluvvon.
Fefo hálddašeapmi
Dat mearkkaša ahte ealgabivdu fátmmasta bivdorievtti man Unjárgga álbmot lea háhkan beroškeahttá Finnmárkolága, seamma go dat eará rievttit mat leat dohkkehuvvon Finnmárkokommišuvnnas. Nu go geavahanrievttit meahcceguohtumii, murremii,
smávvafuođđobivdui, jávrebivdui, monnemii ja lubmemii. Báikeolbmuin ii leat ealgabivddu hálddašanvuoigatvuohta, dat hálddašeapmi lea ain Fefos.
Geavahanvuoigatvuohta
Fefo direktevra Jan Olli lohká dan mielddisbuktit ahte ealgabivdu
lea báikeolbmuid árbevirolaš vuoigatvuohta, seamma dásis go smávvafuođđobivdu ja jávrebivdu, muhto dat ii atte hálddašanvuoigatvuođa.
– Báikeolbmuin lea árbevirolaš geavahanvuoigatvuohta, muhto dat lea Finnmárkolága siskkobealde, ja sis lea seammalágan vuoi-
gatvuohta go bivdit rievssahiid ja jávreguliid, lohká Olli.
Báikeolbmot besset váikkuhit ealgabivddu
60 proseantta lea várrejuvvon gielddaássiide ja 40 proseantta eará finnmárkulaččaide. Leat gielddat mat mearridit man
stuorra bivdoearit galget leat ealgabivddus. Son deattuha ahte báikkálaš olbmot, gielddat ja báikkálaš searvvit besset čađat váikkuhit ealgabivddu.
– Dát ii mielddisbuvtte makkárge rievdadeami dan hálddašeamis, go mii leat vuoruhan gieldda ássiid, ja gieldda ealgabivdosearvvit besset čađat leat mielde hábmemis njuolggadusaid ja maiddái mo ealgabivdu čađahuvvo, loahpaha Fefo direktevra Jan Olli.