– Oadjebasvuohta ii galgga máksit maidege
Gaskavahku ovddidii Bargiidbellodat, Sosialisttalaš Gurutbellodat ja Risttálaš álbmotbellodat evttohusa fylkkadikkis ahte buot russat ja eará maŋemus jagi oahppit joatkkaskuvllas Finnmárkkus galget oažžut nuvttá boahkuheami vuoiŋŋašcuoccavuolšši vuostá.
– Boahkku máksá 400 ruvnno dál, ja dat lea stuora supmi ollu nuoraide mii dagaha ahte sii eai váldde dán boahku. Ii leat buorre, go diehtit ahte njoammu vuoiŋŋašcuozzavuolššis sáhttet čuovvut duođalaš váikkuhusat geaidda dávda njoammu, lohká Bargiidbellodaga fylkkavárresátnejođiheaddji Tarjei Jensen Bech preassadieđáhusas.
Oadjebasvuođa fállet
– Juohke jagi njoammu dát dávda russaide. Dat lea duođalaš dávda mii álkit njoammu. Russaide sáhttá hui álkit njoammut. Dál háliida bargiidbellodat ovttas- bargobellodagaiguin bargat juoga áššiin, muitala Tarjei Jensen Bech. Eatnasat geaidda meningokokkdávda njoammu, dearvvašnuvvet fas. Muhto dat lea hui duođalaš dávda, ja leat maid muhtimat geat jápmet dainna dávddain. Earát sáhttet gillágoahtit doaibmahehttehusaiguin. Birrasii ovccis logis dearvvašnuvvet maŋŋel meningokokkdávdda.
– Oadjebasvuohta ii galgga leat divrrasin. Dan dihte háliida Bargiidbellodat ovttasbargoguimmiiguin juolludit 300 000 ruvnno boahkuide, nu ahte nuorat ožžot fálaldaga dán bohkkui. Dat lea buorre doaibma vai russain lea oadjebasvuohta russaáiggi, loahpaha Bech.
Vigit mat sáhttet čuožžilit
Sii geat vásihit dakkár doaibmahehttehusa maŋŋel buohcama, sáhttet massán gulu, oaidnu hedjonan, vuoiŋŋašvihki dahje šaddá čuohpadit eret lahttu rupmašis. Muhtin fylkkain Norggas gokčet goluid dakkár boahkuheapmái. Doppe ledje eambbogat geat boahkuhedje go lei áibbas nuvttá. Dearvvašvuođainstituhtta maid ávžžuha váldit dán boahku.