Ohppe njuovvat, njaldit, ruvjet ja rihttet
Go niesteboazu boahtá skuvlii, de ii šatta gal dábálaš skuvlabeaivi: – Dat lei hui earenoamáš skuvlabeaivi midjiide ja mii leat hui giitevaččat go beassat árbevirolaš bargguid oahppat skuvllas, lohket oahppit geat leat čállán mo lei go skuvllas lei njuovvanbeaivi.
Skuvla lei diŋgon niestebohcco Issát Máhtte Triumfas. Ovdal go Issát Máhtte bođii, lei oahpaheaddji ráhkadan Power Pointčállosa ja -govaid mas oahpaimet šaddimánu mearkkašumi niestebohcco njuovvamis. Oahpaimet ahte šaddi mánus lea buoremus njuovvat earret eará danne go dalle leat čoalit nannoseappot. Oahpaimet maid ruvjjiid namahusaid ja maid sáhttá málestit dahje biđđit iešguđetge ruovjjis.
Issát Máhtte bođii juste go lei šihttojuvvon, disdaga 27.2.18 diibmu 9:30. Lei iđđesija vuoddján ealo lusa ja dál vuojisteigga guvttiin skohteriin skuvlla lusa, nieiddainis Ingá Biret Márjjáin, niesteboazu reagas. Soai oahpaheigga movt galgá njuovvat, njaldit, ruvjet ja rihttet.
Dan bohccos lei sismiessi, man mii geahčaimet dárkilit ja dasto rájaimet bures. Issát Máhtte čilgii ahte sismiesi ferte bures rádjat, čiehkat muora vuollái dahje eará dakkár sadjái gos beatnagat ja meahcceeallit eai gávnna.
Maŋŋel go leimmet geargan njuovvamis, de 6. luohkká válddii vara ja čoliid márfumii. Ledje hui buorit, buoiddes čoalit ja buorre niesteboazu.
Njuovvan
Go njuovvagođii, de álggos válddii duolji eret ja dat gohčoduvvo njaldimin. Go gearggai njaldimis, de válddii guomočoavjji eret. Go dan lei bargan, de válddii čoliid eret maid 6. luohkát galge rádjat. Okta oahppi goaivvui vara eret guvssiin ovtta skállui.
Čoavjjis láve muhtumin leahkit miessi, ja dat gohčoduvvo sismiessin ja nu lei dán bohccos. Mii geahčaimet dan dárkilit ovdal go rájaimet dan.
De ruvjegođii, ja de smávve bohcco goruda, váldá luvvolaga ruvjjiid. Ja ruovjjit leat omd. čoamohas (ovdajuolgi lea das gitta), čoarbbealli ( maŋŋejuolgi lea das gitta), erttet (rattis), čielgi, mielga (rattis), čeabet jna. Dasto rihttii dahje smávvii goruda eambbo ja lađastii čielggi.
Go čoarvvi válddii eret, de russii (sárggastit ruossa niibenjuniin) ávssi siskkobeallái. Dan logai Issát Máhtte oahppan áhčistis ahte nu galgá ja nu dahket buot álbmogat geat barget bohccuiguin. Ii oktage sihkkarit dieđe manne nu galgá bargat, muhto oahpaheaddji dajai dat sáhttá leat gudnijahttin dihte luonddu ja čájehit giitevašvuođa lundui go addá biepmu midjiide.
Spiilen
– Bohtet dal lunttat spiilet duolji! čurvii oahpaheaddji.
Nieiddažat riejáskedje go háliidedje maid spiilet ja de divui oahpaheaddji iežas dajaldaga. Son logai ahte dajai áibbas boastut álggos, nieiddažat dat galget maid spiilet go dán áigge ii leat šat ero- hus sohkabeliid bargguin. Buohkat, geat háliidedje leahkit mielde spiilemis, ožžo bargat dan. Ovddemus fertiimet gávdnat boares seainni masa sáhttá spihkáriid návlet. Ja de gávdnat spihkáriid ja
veahčira. Ja de rájaimet vel buot bázahusaid vai njuovvanbáiki báhcá ráinnasin. Goaivvuimet ráinnas muohttaga vel dasa.
Varas čielgemális
Go mii gearggaimet rihttemis ja bázahusaid rádjamis, de mii guttiimet biergguid sisa mánáidskuvlla gievkkanii. Gievkkanis mii čuohpaimet erttegiid ja vuoššaimet čielggi, erttegiid ja njuokčama. Mii labaimet čoarbbeliid maid. Rektor fertii mannat rámbuvrris oastime ođđa galmmihanskábe skuvlii vai buot bierggut čáhket dohko.
Dan botta go mii málesteimmet ja labaimet čoarbbeliid, de earát rádje čoliid maid ledje váldán niestebohccos. Márfelihtiid vurkejedje skuvlagievkkandiibmui. De mii boraimet dan njálgga, buoiddes bierggu ja jugaimet varas liema. Min mielas gal lei oba njálggat ja lei oba somá go beasaimet skuvllas njuovvat.
Speallu njuovvama ja ruvjema birra
Loahpas mii spealaimet Kahootgilvvu mas ledje gažaldagat njuovvama ja ruvjema birra ja muđui das maid leimmet oahppan otná beaivvis. Mis ledje oahpaheaddjestudeanttat 3 vahkku hárjehallamis ja sii ledje oahpahan min oahpaheaddjái movt sáhtii ráhkadit Kahoot-gilvvu. Kahoot lea speallu dahje gilvvu mas oahppá iešguđetlágan fáttáid. Oahpaheaddji ráhkada gažaldagaid oahpahusa fáttás ja oahppit vástidit dihtora dahje telefovnna bokte. Gažaldagat ja bohtosat oidnojit stuora šearpmas. Dat speallu lei maid hui somá.
Muđui lea 7. luohká mielas lei hui suohtas go skuvlla gillii oastit niestebohcco midjiide ja go mii beassat oahppat sámi árbevirolaš bargguid. Dat lei hui earenoamáš skuvlabeaivi midjiide ja mii leat hui giitevaččat go beassat árbevirolaš bargguid oahppat skuvllas. Čállán: Guovdageainnu mánáidskuvlla 7. luohká oahppit Irjan Mathias Evertsen, Sara Biret Márjá Eira, Ellen Anette Gaup, Inga Máret Gaup, Sara Ellen Inga Gaup, John Mathias Gaup, Nils Jonas Haetta Kappfjell, Sunna Gáhte Gaup Myrnes, Inga Maren Näkkäläjärvi ja Ole Martin Skum.