Boazodoalu hálddašit «geađgeáiggi» ortnegiin
Ovdal beassážiid ovddastii finnmárkulaš boazodoalli Nancy Porsanger Anti (Guovddášbellodat) iežas bellodatustiba Geir Iversen Stuorradikkis. Finnmark Dagblad aviisa čállá, ahte dan oktavuođas geavahii son liibba jearrat gažaldaga eanandoallo- ja biebmoministaris Jon Georg Dales (Ovddádusbellodat) boazodoallodieđáhusaid skandála birra. Dál lea oainnát áigi go boazodoallit galget sáddet sisa dieđuid iežaset boazodoalu birra, earret eará man ollu leat bohccot, geat gullet siidaoassái ja nu ain. Ja maiddái sáddet boranávdeohcamiid eiseválddiide. Dáid ohcamiid eai beasa boazosápmelaččat sáddet elektrovnnalaččat, go Boazodoallodirekroráhtta ii leat vel ásahan ođđa vuogádaga maŋŋel go Dihtorbearráigeahčču giddii dálá ortnega. Boazodoallodieđáhusa galgá juohke siidaoasi jođiheaddji sáddet Eanandoallodirektoráhtii, mas earret eará buot siidaoasi miellahtuid boazolohku boahtá ovdan.
Porsanger Anti lea ge ieš dainna áššiin bargan priváhta. Ávvir čálii ge diibmá, ahte Nancy Charlotte Porsanger Anti dieđáhussii bohte dieđut olbmo birra gii ii gula su siidaoassái. Dat lei nu duođalaš ahte son dieđihii Diehtobearráigehččui. Dalle son dajai ahte systemas lea leamaš logi jagi juo boasttuvuođat. Porsanger Anti dalle juo anii dan duođalaš áššin, go persovdnanummárat ja kontonummárat mannet vierroolbmuide. Dat dagahii ge ahte Dihtorbearráigeahčču giddii siiddu, ja dan dihtii šaddet dál boazodoallit dološ áiggi vugiin sáddet dáid dieđuid. Namalassii deavdit skoviid ja máŋget mildosiid ja dasto daid sáddet boasta mielde. Dan šaddet dahkat, go Boazodoallodirektoráhtta ii leat vuoruhan ođđa dihtorvuogádaga. Dan olis jearai ge Nancy Porsanger Anti stáhtaráđis Jon Georg Dales, geas lea ovddasvástádus boazodoalloáššiide, ahte leago su mielas dát dohkálaš.
Ii ge Dale vástádus gal atte jáhku, ahte boazodoalu beroštit hálddašit ođđa áigásaš vugiiguin.
Ii ge Dale vástádus gal atte jáhku, ahte boazodoalu beroštit hálddašit ođđa áigásaš vugiiguin. Ieš alddis dat juo ráhkada olggosguvlui dakkár áddejumi, ahte boazodoallu ii leat dehálaš ealáhus, máid juollu hálddašit «geađgeáiggi» ortnegiiguin ja vuogádagaiguin. Dale vástida ge ahte sii barget dainna áššiin, muhto ii sáhtán maide lohpidit. Lea erenoamáš suorggahahtti, go stáhtaráđđi muitalii, ahte álggahedje neahttaođastanbarggu easka jahkebeali maŋŋel go digitála ortnet giddejuvvui. Jáhkkit dan jahkebealis livčče ollen ollu guhkkelii ráhkadit ođđa vuogádat, muhto orro dađi bahábut ahte boazodoallu lea dakkár ealáhus masa ráđđehusas lea unnán beroštupmi. Aŋkke ráhkadit dakkár áddejumi, go eai vuorut ruđaid ráhkadit ođđaáigásaš elektrovnnalaš ortnega.