Eksámenat University of Alaska Anchorages
Lohkanáigodat Alaskas lea mannan jođánit. Dál lea Ole Sámmol Buljo čađaheame juo eksámeniid ja fargga lea jođus ruoktot Norgii ja Guovdageidnui fas. Dán mátkereivves muitala eksámeniid birra.
De lea viimmat giđđa Alaskas! Dáppe lea measta visot muohta jo suddan ja eanas beivviid nu issoras beaivvádat. Ovtta beaivvi gal álggii fáhkka borgat, muhto nu sáhttá dálki rievddadit davvin. Olbmot lohket ahte Alaska lea buot fiidnámus geasset. Lea šállošahtti go in šatta vásihit dan beali Alaskas, muhto in livčče aŋkke orron dáppe olu guhkit. Mun nu illudan ruoktot! Fargga lean viimmat girddis čohkkáme ja jođus Norgii ja Guovdageidnui. Maŋemus vahkku cuoŋománus ledje mus mu maŋemus oahpahusdiimmut ja miessemánu eai leat go eksámenat vel.
Lean oahppan issoras olu sihke skuvllas, bargohárjehallamiin, mánáidskuvllain gos mii leat fitnat ovtta fága oktavuođas ja maiddái go lean beassan vásihit eará kultuvrraid. Eksámenvahkku šaddá lossadin, muhto lihkus ii leat mus eará go okta albma skuvlaeksámen mainna šattan rahčat. Lea girjjálašvuođafágas, ja lean dán rádjái dahkan nu bures ahte in eksámenis dárbbaš oažžut issoras buori árvosáni vai oppalaš árvosátni fágas šaddá buorre. Lea amas dovdu munnje, go Sámi allaskuvllas oažžu árvosáni fágas dušše eksámeniid vuođul, ii ge visot bargguid vuođul skuvlajagi čađa.
Giđđaluopmu
Maŋemus mánnu lea leamaš earenoamáš ja lean beassan vásihit issoras olu! Fairbanksas lei somá finadit giđđaluomus, muhto lei rievtti mielde dušše seammalágan sadji go Anchorage, dušše unnit. Lei aŋkke buorre vuoiŋŋastit ja somá oaidnit eanet dan čáppa Alaska luonddus!
Fairbanksas finaimet Chena liegga ádjagiin ja maiddái University of Alaska Fairbanksas ja sin museas. Museas viggen ohcat dieđuid sápmelaččaid ja Alaska álgoálbmogiid birra, muhto in gávdnan olu.
Oruimet maiddái ovtta ija ovtta professora luhtte gii lei bovden min sin stohpui mii lea meahcis. Lei somá leat professora bearraša fárus. Bessen vuodjit stohpui boares máilmmi Indy Lite skohteriin, ja dat lei somá go in lean vuodján nie boares skohteriin guhkes áigái. Muittuhii maiddái ruovttu, go in lean vuodján skohteriin dán jagi ovdal dan.
Muđui finaimet maiddái Alaska Zoos go fas olliimet Anchoragii. Lei somá oaidnit elliid vaikko lea váivi diehtit ahte dat leat giddagasas.
Kulturšohkka
Go skuvla fas álggii, de lei mus unnán miella joatkit skuvlabargguiguin. Ledjen nu dolkan ja váiban ja lei issoras miella dušše vuolgit ruoktot fas. Go vel šadde beassážat, de gáđaštin issorasat go oidnen man somá mu olbmáin lei ruovttus Guovdageainnus. Dasa lassin in sáhttán ge lovttohallat nu ládje go ledjen bávččagahttán oalggi. De in bargan olu eará go lanjas veallát, muhto aŋkke nagodin bágget iežan dahkat daid skuvlabargguid maid fertejin.
Okta mu oahpaheddjiin jearai movt muinna manná. Lei vissa rehkenastán man guhká mun lean leamaš dáppe ja siđai mu lohkat kulturšohka birra. Go olmmoš fárre ođđa báikái, de lea dábálaččat nu ahte leat dego ráhkásnuvvan vuosttaš áigodaga. Sullii guokte dahje golbma mánu maŋŋel boahtá dábálaččat deprešuvdna-áigodat ja mun jáhkán ahte ledjen dan čađaheame. Ledjen nu dolkan Alaskai ja skuvlabargui ja áigon dušše guođđit visot ja vuolgit Norgii fas. Lihkus nagodin bágget iežan sihke hárjehallat ja bargat skuvlabargguid, ja mun ain dahken buori skuvlabarggu vaikko in lean áibbas mielas.
Dál oainnán čuovgga nuppi bealde bákteráiggi ja mus lea motivašuvdna bargat garrasit ja dahkat bures iežan eksámeniin vai oaččun buriid árvosániid ovdal go vuolggán ruoktot. Jáhkán ahte šaddá dego dalle go ledjen militearas: lei lossat ja láittas dan botta go ledjen doppe, muhto eai báhcán eará go buorit muittut go de viimmat gergen.
Muđui in leat ollen bargat nu issoras olu. Eanas áigi lea mannan skuvlabargguide, hárjehallamii ja bargohárjehallamii maid lean dáppe dahkame.
Mu spábbačiekčanjoavku ollii gitta semifinálii skuvlagilvvuin, muhto vuoittáhalaimet doppe. Lea aŋkke leamašan somá go lean dáppe beassan maiddái čiekčat, vaikko lea veaháš eará dássi go masa lean hárjánan. Eai dáppe leat nu čeahpit čiekčat taktihkalaččat.
Lean maiddái leamaš moatti konsearttas gávpogis ja ovtta vahkkoloahpa finaimet maiddái Matanuska jiehkis, mii lea sullii guokte diimmu olggobealde Anchorage. Lei issoras somás vásáhus!
Mu ja Alaska historjá
Mun čilgejin iežan vuosttaš mátkereivves ahte mus leat máttut leamašan dáppe ja dat okta stuora váikkuhus manne mun mearridin vuolgit deike. Dovddan dego ahte mus lea juogalágan gullevašvuođadovdu Alaskai dan dihte.
Loahpas 1800-logu lei industriija ollen Alaskai ja billistan álgoálbmogiid bivdima ovddas ja sii álge nealgut. Lei okta miššoneara, Sheldon Jackson, gii áiggui skuvlet Alaska álgoálbmogiid ja buktit sidjiide girkuid ja risttalašvuođa, muhto son ipmirdii ahte fertii veahkehit sin biepmu dáfus ovdal go sáhtte oahpahit sin. Dan oktavuođas áiggui son oahpahit álgoálbmotolbmuid geat mearragáttiin barget bohccuiguin. Dan oktavuođas bálkáhedje sii guhtta Norgga boazosámi bearraša oahpahit Alaska álgoálbmogiid guođohit bohccuid. Geasset 1894:s ollii mu gáibmemáttarmáttaráddjá Sámmol J. Kemi oktan eamidiin ja su guvttiin mánáin Alaskai. Sii mátkkoštedje álgoálbmotgiliid mielde ja oahpahedje sin bargat bohccuiguin. Mu máttaráhkku, Sámmola Gáren, lei dušše gietkkamánná go sii vulge ja máhtii vissa veaháš eŋgelasgiela go mu máttut jovde ruoktot loahpas 1897. Muhtin eará bearrašat gal báhce ja sis leat maŋisboahttit dáppe. Lea earenoamáš jurddašit ahte mun livččen sáhttán leat amerihkálaš jus sii eai lean mearridit vuolgit ruoktot.
Visot dat bargu dagai vejolažžan Sheldon Jacksonii čađahit Manitoba ekspedišuvnna 1898:s.
Lean oahpásnuvvan máŋggain álgoálbmotolbmuin, muhto in sápmelaš maŋisbohttiiguin. Áiggun maid jearahallat moadde oahpaheaddji geat leat Alaska álgoálbmotolbmot ja geavahit maid sii muitalit mu boahttevaš eksámeniin ja vaikko maiddái mu masterbarggus.
Áhčči jođus deike
Dán vahkku seaivvui mu áhčči, Niillas, Seattlii. Son ja su journalistaverdde, Ole Magnus Rapp, geas maid bohte máttut deike Manitoba ekspedišuvnnas, leaba boahtime deike guorahallat min máttuid. Šaddá somá go soai olleba Anchoragii go viimmat beasan áhčán fas oaidnit, ja maiddái jus mii vuolgit fitnat juoga sádjái Alaskas. Ferten oaidnit movt šaddá eksámeniid dáfus boahtte vahkku. Lean goit šiehttan Anchorage museas deaivvadit ovttain gii diehtá veaháš min oktasaš historjjá birra.
Eksámenat vuordime ruovttus maiddái
Dá šaddá nubbin maŋemus mátkereive maid čálán. Go lean ollen ruoktot ja veaháš jurddašan olles mu skuvlalonohallama birra, de áiggun muitalit didjiide movt mu mielas dat oppalaš vásáhus lei. Áiggun maiddái muitalit ávžžuhan go mannat lonohallamii ja maiddái veaháš ráđiid addit.
Go ollen ruoktot Guovdageidnui, de leat mus eksámenat vuordime Sámi allaskuvllas maid ii leat mus vejolašvuohta leamaš bargat go vulgen deike. Lihkus leat sii leamaš čeahpit gulahallat muinna ja heivehit mu oahpu dán mátkki ektui. Lean maiddái jurddašan man birra galggan čállit eksámeniin, ja lean dáppe jo álgán háhkat dieđuid movt leat guovdilat mu eksámenfáttáide. Áiggun dieđusge čatnat áššiid maid dáppe lean oahppan daidda, go dat leat dat áidna áššit maid mun lean jurddašan daid maŋemus mánuid. Ferten bargat daid jođánit go lean dieđihan iežan geassekursii mii lea Ubmis álggus geassemánu, nu ahte mus lea issoras olu čállinbargu vuordime go ollen ruoktot.
Loahpalaččat áiggun cealkit dearvvuođaid sihke mu villjii, Niillas Joarii, ja su bárdnái, Isaac Leanderii, geain goappašagain leat leamaš riegádanbeaivvit dán mánu. Mun dušše nu illudan oaidnit dudno fas. Áhčis maid lei riegádanbeaivi dán mánu, muhto su aŋkke oainnán fargga.
Áiggun maid sávvat buori dearvvašmuvvama mu buoremus olbmái, Jovsset Bierai, gii lea leamaš buohcciviesus maŋemus vahkkuid.
Fargga besse oaidnalit fas!
Gulahallat!