Eahpečielggas mii lea buorre ja mii lea heittot
Sámi čuožžunsajis leat vel unnit dieđut manne Finnmárkku sápmelaččaide šattašii nu ollu heajut dilli go Finnmárku ovttastahtto Romssain, dahje mii šaddá nu ollu buoret.
Ikte álggii Finnmárkkus álbmotjienasteapmi mas finnmárkulaččat galget jienastit, ahte leat go mielas vai vuostá ovttastahttot Romssa fylkkain. Finnmárkku Fylkadiggi lea juo mearridan ahte sii leat vuostá ovttastahttima, muhto dál jerret vel finnmárkulaččaid oainnu áššis. Liikká lea oalle mihá unnán boahtán ovdan manne Finnmárkku Fylkadikki mielas lea dat ášši nu dehálaš, ahte geavahit golbma miljovnna ruvnno jienasteapmái. Áidna maid leat gullan, ahte sii ballet Čáhcesullos jávket bargosajit ja politihkalaš fápmu sirdo Romsii.
Sámi čuožžunsajis leat vel unnit dieđut manne Finnmárkku sápmelaččaide šattašii nu ollu heajut dilli go Finnmárku ovttastahtto Romssain, dahje mii šaddá nu ollu buoret. Dasto lea ge dat stuorra jearraldat maid Finnmárkku Fylkadiggi lea buori bargan Finnmárkku sápmelaččaide, erenoamážit dan guovtti stuorra sámi suohkanis mat lea Guovdageaidnu ja Kárášjohka. Hoahpus eat goit fuobmá maide erenoamážiid, muhto hui jođánit muittát dan maid leat baicce vuosttaldan. Ovdamearkka dihte lea unnán vuoruhuvvon luoddadivvudeapmi gaskal Guovdageainnu ja Kárášjoga, vaikke dan luotta mielde vudjet ollu guorbmebiillat. Dat ášši lea máŋgii meannuduvvon Fylkadikkis, muhto ii leat mihkke ge válganan. Seamma maid muitit ášši, mas árvaluvvui girdišillju Guovdageidnui, muhto Finnmárkku Fylkadiggi ii lean mielas dasa.
Lea ge gažaldat ahte mot ovttastahttin guoská sápmelaččaide ja sámi guoski áššiide. Dán rádjái eai leat Finnmárkku politihkkarat eaige sámepolitihkarat nagodan muitalit mii lea buorre ja mii lea heittot sápmelaččaide, go dát guokte stuorra fylkka, gos orrot olu sápmelaččat, ovttastahttojit. Dan jáhkkit liikká hui váttisin diehtit, go ii dáidde leat vuos mihkke nu čielggas makkár rievdadusat šaddet. Dan diehtit ahte Stuorradiggi lea mearridan fylkkaid ovttastahttima dainna ulbmiliin ahte eambbo mearridanváldi galgá sirdot stáhtas regiovnnaide. Dáid beivviid aŋkke fertejit politihkkárat maiddái leat eambbo oidnosis ovddideame iežaset oainnuid dan dehálaš áššái, ja lea ge maid dehálaš ahte olusat oassálastojit albmotjienasteapmái vai šaddá čielggas makkár oaidnu finnmárkulaččain lea ovttastahttimii. Duohtavuohta aŋkke lea dan láhkái, ahte dál ii leat Stuorradikkis eanetlohku bissehit ovttastahttima, nu ahte soaitá baicce áigi álgit digaštallat mii dan stuorra regiovnna sisdoallu galgá leat.