Sámi Girječálliid Searvvi miellahttoášši birra
Lávvardaga cuoŋománu 21. beaivvi mearridii Sámi Girječálliid Searvvi jahkečoahkkin rievdadit searvvi miellahttonjuolggadusa (in sáhttán mannat čoahkkimii ja gullen ášši birra easkka čoahkkima maŋŋil). Searvvi vuođđudeami rájes 1979:s leat gaittin sámi girječállit beassan miellahttun searvvis, dál galget praksisas beare sámegielat girječállit beassat searvat. Mus lea leahkán dál buorre áigi smiehttat ášši, lean lohkan ja guldalan iežáid sáhkavuoruid ja lean hoallan ge iežá sámi girječálliiguin. Hollu lea jo sárdnon áššis, in dieđe buvttálin mon muđui nu holu dasa, muhto lea nu stuorra prinsihppaášši Sámi Girječálliid Searvái ja sámi girjjálašvuhtii ahte dobdá aŋkke verte sárdnut juoidá, vuosehit beare iežas posišuvnna áššis.
Mis lea čuolbma Sámi Girječálliid Searvvis. Maŋimus 8-10 jagi leat lassánan miellahtut geat eai sámás. Dat ii leat iešalddes gal čuolbma, juohke sámi girječálli lea riggodahkan vaikko makkár gillii čállá, muhto šaddá muhtunládje čuolbma jus dahká ahte dárogiella lassána dominánta gulahallangiellan searvvi lávdegottiin, sosiála mediaplattformain ja soaitá vel stivračoahkkimiin, nu go mon ge lean muhtumin observeren maŋimus jagiid. Giella lea iešalddes girječálliid dáidda, čállá go sámegillii, dárogillii, duiskagillii dehke maid nu, giella lea min dáidaga vuođđun ja hápmin. Ja jur dan dihte go giella lea nu vuđolaš oassin min dáiddalaš doaimmain livččii stuorra paradoksa jus áidna girječálliidsearvi máilmmis midja sáhttá vuoruhit sámegiella váldogiellan ii daga dan. Sámi Girječálliid Searvi lea áidna searvi gonne sámegielat girječálliin lea vejolašvuohta gaskaneaset sámástit girjjálašvuođa guoskevaš áššiid birra, ja mon ge oaivvildan ahte sámegiella verte leahkit Sámi Girječálliid Searvvi váldogiella.
Muhto diekkár prinsihppamearrádus man searvvi jahkečoahkkin lea dál dahkan lea mu mielas boasttu vuohki čoavdit ášši ja mon searvvalin dan jorgalahttit jus vejolašvuohta boahtá. Sámi girječállit geat eai hálddaš sámegiela leat leahkán mielde searvvi huksemis dan rájes go Nils-aslak Valkeapää, Marry Á. Somby ja John Gustavsen čálle ovttas searvvi vuosttaš njuolggadusaid 1979:s. Sámi girječállit geat eai sámás leat dahkan ja dahket dehálaš barggu searvái. Danin lea ge simme stuorra paradoksa ahte sámegielat girječállit dál 39 jagi maŋŋil leat sárdnon sayonara ja giitu mátkki ovddas, ja ahte boahtteáiggi sámi girječállit geat eai čále sámegillii vertejit hukset ođđa searvvi botnis bajás. Lea stuorimus prinsihppamearrádus midja lea dahkkon goit mu áiggis Sámi Girječálliid Searvi-miellahttun, ja soaitá vel searvvi historjjás. Go smiehttá man dramáhtalaš mearrádus lea searvvi boahtteáigái lea earenoamáš imaš ahte demokráhtalaš proseassa áššis ii leat leahkán heanup rabasin ja ahte searvvi njunnošat eai leat viggan involveret gaittin searvvi miellahtuid, ahte lei ášši midja biddjui jahkečoahkkináššin easkka maŋŋil go áigemearri dieđihit čoahkkimii lei leahkán. Mon in leat gal lahka ge áidna miellahttu guhte easkka lea gullan ášši birra jahkečoahkkima maŋŋil. Digaštallan jahkečoahkkima maŋŋil lea leahkán veahá imaš ge. Lea šaddan prinsihppadigaštallan giela birra, ahte galgá go leat lohpi hukset čielga sámegielat gulahallanlanjaid vai ii, lea go mis dárbu dasa vai ii. Lea šaddan diekkár «máhttá go sámegiela vai ii, leat go sámegielat sápmelaččat arrogánta giellafundameanttalaš elitesápmelaččat geat dulbmet iežá sápmelaččaid vai ii, leat go eahpe-sámegielat sápmelaččat jorbboduvvon loasit geat ráhkistit iežaset oaffarrollii beare hollu vai ii» -digaštallan. Lea gal dárbu nana sámegiellanjaide, muhto lea dárbu nana sámi girjjálašvuođalanjaide nai, ja go guoská jur Sámi Girječálliid Searvái ja dan áššái leat iežá koarttat go beare giella mielde kabálas. Girjjálašvuohta lea fága. Dan verte nai váldit vuhtii go galgá árvvoštallat jahkečoahkkima mearrádusa. Girjjálašvuohta lea dáiddasuorgi mas lea gielalaš buvtta, jo, muhto girjjálašvuođa gealbu ii leat simme go giellateknihkalaš gealbu. Girjjálašvuođa gealbu manná olggobealde giellateknihka, máhttit gámnat hámi ja jiena vissis materiálii, máhttit kontekstualiseret sosiála ja eksistensiála áššiid dáiddalaččat, máhttit dramaturgiija, máhttit sillet iežas vásáhusaid girjjálašvuođalaččat, dat leat beare moadde girjjálašvuođalaš fágagealbbu mat mannet giellateknihka olggobealde ja maid verte váldit vuhtii go galgá árvvoštallat ášši. Jus ulbmil livččii hukset nana sámi giellabirrasa, de dieđus lea gánnáhahtti jus leat beare sámegielat olbmot birrasis. Muhto Sámi Girječálliid Searvi ii leat giellasearvi, lea girječálliidsearvi, ja jus sámi girjjálašvuođa boahtteáiggi smiehttá ja váldá vuhtii ahte girjjálašvuohta lea fága midjas viiddibut manná go beare giellateknihkalaš gealbu lea mu mielas čielggas ahte akta searvi mas lea ollislaš sámi girjjálašvuođaperspektiiva, akta nana biras, livččii heanemus gánnáhahtti sámi girjjálašvuhtii.
Go mii gáržžidit searvvi miellahttoeavttuid mii gáržžidit nai searvvi ollislaš perspektiivva. Sámi girječálliidbiras lea leahkán akta biras 1979 rájes ja viiddis ja máŋggalágan sámi girječálliid kollegium gonne min vásáhusat, gealbbut ja beroštumit leat iešguđetláganat lea gánnáhahtti juohke sámi girječállái, vaikko makkár gillii čállá. Juohke sámi girječálli massá holu jus mii eat šat galgga leat akta kollegium. Mii sámegielagat geat báhcet searvái masset boahtteáiggi John Gustavseniid ja Marion Palmeriid, jus galgá namuhit beare guokte markánta miellahtu geat leaba guhká leahkán mielde searvvis, muhto geat eaba dál šat beasale miellahttun. Ja nuorra sámi girječállit geat eai beasa miellahttun sámegielaváillu dihte masset ges Marry Á. Sombyaid ja Kirste Palttuid, jus galgá namuhit beare guokte markánta sámegielat miellahtu geat leaba guhká leahkán mielde searvvis. Lean namuhan beare moadde markánta sámi girječálli. Sáhttá namuhit máŋgasiid, sihke vuoras ja nuorra jienaid, divrras sámi girječálliperspektiivvat mat masset buori vejolašvuođa lonohallat jurdagiid ja máhtu go biras háddjejuvvo. Dat unnida Sámi Girječálliid Searvvi relevánssa boahtteáiggis.
Sámegielagat geat jienastedje jahkečoahkkimis háddjet searvvi ii leat bahávuođas dan dahkan. Ja eahpe-sámegielagat geat soardašuvvet mearrádusas eai daga dan ge bahávuođas. Lea gal náiiva sávaldat, ahte mii galgat beare leat ustibat, gaittin sámi girječállit. Eat mii gal leat aktiibuot nu galle sámi girječálli. Eahpe- sámegielat sámi girječállit soitet dávjá vásihit sámi servodaga iežáladje go sámegielagat, ja oahpásmuvvat persovnnalaččat diekkár girječálliperspektiivvaiguin lea vuoitu sámegielat girječálliide, ja vice versa. Iešguđetláganvuođat sáhtáleimmet dahkat gievrudahkan iige vahágin. Mu jáhkku lea ahte mii šaddat buoret girječállit jus leat ovttas ja dalle loktejuvvo ge sámi girjjálašvuođa ollislaš dássi. Mu vásáhusain ii leat gal goassege gánnáhan sámi áššiide sárgut ráji sápmelaččaid gaskii. Ii ge dan háve. Muhto gáibiduvvo gal mis veahá gierdevašvuohta ovttaseallit. Jus galgá gámnot máilmmis girječálliidsearvi mas lea sámegiella váldogiellan vertejit miellahtut geat eai sámás gierdat ahte vissis virggit soitet leat hástalussan doallat ja vissis ságastallamiidda hástalussan searvat jus ii sámás. Ja jus galgá gámnot girječálliidsearvi mas lea ollislaš sámi perspektiiva vertejit sámegielat miellahtut ges gierdat ahte sámidáru-sámi dulkon vuoruhuvvo, goit juobe jahkečoahkkimiin, dehálaš fágaseminárain ja nu hain. Olbmot geat eai sámás vertejit gierdat ahte sámegielagat sámástit searvvi Some-plattformmain, sámegielat olbmot vertejit gierdat ahte olbmot geat eai máhte sámástit eai sámás searvvi Some-plattformmain. Die leat beare moadde álgoevttohusa gokte praktihkalaččat sáhtálii čoavdigoahtit ášši. Livččii buoret čoavddus go prinsihpalaš háddjenmearrádus midja cuvke sámi girječállikollegiuma.
Nu. De lean almmuhan iežan posišuvnna áššis.