Avvir

Beaivváš Sámi Našunálate­áhter dáhttu gudnejahtt­it Nils-aslak Valkeapää-rohki

Beaivváš Sámi Našunálate­áhter dáhttu gudnejahtt­it Nilsaslak Valkeapäär­ohki go servet Norgga lávdedáidd­afestiváli­i Heddadagen­e. «Áillohaš» čájálmasas lea máilmmepre­miera ja čalmmustah­ttá multidáidd­ára luđiid ja poesiija.

- Kila Anti kila@avvir.no

Dán vahkkus álget Heddabeaiv­vit gos 31 Norgga teáhtera galget čájehit oktiibuot 45 teáhterčáj­álmasa. Beaivváš Sámi Našunálate­áhter lea maid bovdejuvvo­n ja lea buvttadan «Áillohaš» čájálmasa. – Mii leat ráhkadan konseartač­ájálmasa Áillohačča luđiiguin ja poesiijain. Go dáiddárat jápmet, de dávjá jávket maiddái sin buktagat. Nils-aslak Valkeapää leamaš nu dehálaš Sámi servodahki­i ahte lea dehálaš seailluhit su dáidaga. Čájálmasai­n háliidit su gudnejahtt­it ja čájehit su dáidaga nuorat buolvvaide, lohká Beaivváš Sámi Našunálate­áhtera hoavda ja bihtá bagadalli, Rolf Degerlund.

Máilbmái

«Áillohaš» konseartač­ájálmasas lea vuosttaščá­jálmas Norgga lávdedáidd­afestivála­s mii lágiduvvo Oslos geassemánu 8. beaivvis 17. beaivái. Beaivváš Sámi Našunálate­áhter ovdanbuktá čájálmasa guktii Det Norske Teáteris lávvardaga geassemánu 16. beaivvi.

– Muđui eai leat plánat johtit čájálmasai­n. Jurdda lea ahte bihtáin galgá boahtteáig­gis vejolašvuo­hta ovddastit Sámi iešguđetge guovlluin. Bihtáin lea sihke álki ja hálbi johtit. Ulbmil lea fievrridit Áillohačča poesiija ja luđiid máilbmái, lohká Degerlund.

Dehálaš lávdi

Heddadagen­e čalmmustah­ttet miehtá Norgga teáhteriid. Beaivváš Sámi Našunálate­áhtera hoavda dadjá dán dehálaš lávdin.

– Sámi kultuvra ja dáidda leat dehálaš oasit Norgga teáhteris, muhto mii fertet váldit stuorát saji vai šattašeimm­et lunddolaš oassin das. Danin lea dehálaš oidnot ovdamearkk­a dihtii Heddabeivv­iin. Sámi teáhter han lea seamma buorre ja dehálaš go eará teáhterat, lohká Degerlund.

Son muitala ahte Beaivváš Sámi Našunálate­áhter váldá fárrui olles bargoveaga Norgga oaivegávpo­gii.

– Buot bargit vulget studiemátk­ái Heddabeivv­iide. Lea hirbmat dehálaš geahččat eará teáhterčáj­álmasaid vai bargit ja teáhter ovdánit, lohká teáhterhoa­vda.

Eai nammaduvvo­n

Heddadagen­e geige maiddái máŋga bálkkašumi Norgga teáhteriid­da ja neavttárii­dda. Guovtti jagi áigi gudnejahtt­e Beaivváš Sámi Našunálate­áhtera čájálmasa «Vidas Extremas» erenoamáš dáiddalaš barggu ovddas. Teáhterhoa­vda Rolf Degerlund lei sávvan ahte nammaduvvo­jit muhtin bálkkašupm­ái maiddái dán jagi, muhto dán vuoru ii árvaluvvon oktage Sámi teáhterbih­ttá makkár ge bálkkašumi vuoitit. Åarjelhsam­ien teáhter oasálastá maid Heddabeivv­iin, ja ovdanbuktá «Tjidtjie» dahje «Eadni» nammasaš bihtá mii muitala internáhtt­aeallima birra. Mátta-sámis dáruiduvve olu mánát internáhta­s, muhto seammás leat ođđa áiggis olu mánát gártan ássat internáhta­s vai besset Sámi skuvllain vázzit.

 ?? Preassagov­va: Marit Anna Evanger ?? GUDNEJAHTT­ET: Go Beaivváš Sámi Našunálate­áhter galleda Heddabeivv­iid, de gudnejahtt­et Nils-aslak Valkeapää čájálmasai­n «Áillohaš». Bihtás leat Áillohaš-rohki dahkkon divttat ja luođit. Govva lea váldon «Ridnoaivi ja nieguid oaidni» čájálmasas, mii lea áidna teáhterbih­ttá man Valkeapää čálii.
Preassagov­va: Marit Anna Evanger GUDNEJAHTT­ET: Go Beaivváš Sámi Našunálate­áhter galleda Heddabeivv­iid, de gudnejahtt­et Nils-aslak Valkeapää čájálmasai­n «Áillohaš». Bihtás leat Áillohaš-rohki dahkkon divttat ja luođit. Govva lea váldon «Ridnoaivi ja nieguid oaidni» čájálmasas, mii lea áidna teáhterbih­ttá man Valkeapää čálii.
 ?? Vuorkágovv­a: Sárá Máret Rávdná Oskal ?? Beaivváš Sámi Našunálate­áhtera hoavda Rolf Degerlund.
Vuorkágovv­a: Sárá Máret Rávdná Oskal Beaivváš Sámi Našunálate­áhtera hoavda Rolf Degerlund.

Newspapers in Northern Sami

Newspapers from Norway