– In gáđa agibeaivvis ge
Marion Anne Knutsen ii dáhtton šat čiegadit rohcošemiid mat dáhpáhuvve Divttasvuonas. Son lohká ahte leamaš lossat čalmmustahttit dan servodatváttisvuođa, muhto seammás ii gáđa. Rabasvuohta oainnat veahkeha earáid ja eastada seksuálalaš illastemiid.
Marion Anne Knutsen ii dáhtton šat čiegadit rohcošemiid mat dáhpáhuvve Divttasvuonas. Son lohká ahte leamaš lossat čalmmustahttit dán servodatváttisvuođa, muhto seammás ii gáđa. Rabasvuohta oainnat veahkeha earáid ja eastada seksuálalaš illástemiid.
Moadde jagi leat vássán dan rájes go Marion Anne Knutsen bovdejuvvui muhtin seminárii logaldallat morraša birra. Son lei massán sihke eatnis ja guokte uhca vieljaža. Eadnerohkki buozai psyhkalaččat guhkit áigge, ja Divttasvuonas jáhkke ahte ii šat nákcen eallit maŋŋel go massii mánáidis viessobuollimis ja biilalihkohisvuođas.
– Eadnis ledje psyhkalaš váttut ovdal go massii mánáidis. Semináras mearridin muitalit ahte eadnán buozai ja sorbmii iežas danin go mánnán illástuvvui seksuálalaččat. Sáhkavuoru juhken maiddái sosiála mediain, bissehandihti rohcošemiid Divttasvuonas. Go lihkken nuppi beaivvi, de ledje máŋgalot duhát olbmo oaidnán sáhkavuoru ja media čuojahii bisánkeahttá. Dása in lean ráhkkanan, muitalii Marion Anne Knutsen ságastallamis Sámi girkoeallinkonferánssas árabut dán vahkkus.
Rabasvuohta eastada
Maŋŋel seminára muitalii Marion Anne Knutsen ahte maiddái son lei vásihan seksuálalaš illasteami. Son ja moaddenuppelot eará divttasvuotnalačča muitaledje historjjáset VG Helg aviisii.
– In leat agibeaivves ge gáhtan ahte muitalin rohcošemiid birra. Leamaš lossat, muhto deháleamos lea diehtit ahte leamaš veahkkin earáide. Seammás lea rabasvuohta veahkehan mu beassat viidáseappot eallimis. Lean johtán olu ja muitalan dán birra. Álo lea seamma lossat hállat rohcošemiid ja eatni birra. Lea hirbmat váivi ahte ii beassan vásihit dán. Mun jáhkkán eatnán livččii šaddat gievrrat ja ahte su eallin livččii šaddat geahppaseappot maŋŋel go rohcošeamit beakkehedje. Vaikke son ii leat šat eallimin, de jáhkkán son gos nu čuovvu mielde, dadjá Marion Anne Knutsen Ávvirii.
Vuosteháhku ja doarjja
Maŋŋel go Divttasvuona rohcošeamit bohte albmosii, de lea Marion Anne vásihan sihke vuostehágu ja doarjaga.
– Mun šadden Divttasvuona rohcošemiid ámadadjun eahpedáhtolaččat ja lean vásihan ahte muhtimat sivahallet mu go áššit beaggigohte. Munnje leat dadjan ahte «eatnát jorgala hávddis, atte ráfi sutnje» ja «barget fal nu olu go háliidehpet, ehpet nagot bissehit rohcošemiid». Lean šaddan gierdat garra čuoččuhusaid, muhto dovddan ahte lean šaddan nannoseabbo ja ahte háliidan vel eambbo bargat ja eastadit rohcošemiid, lohká son.
Nuorat buolvvas gal dovdá Marion Anne ahte lea ožžon olu doarjaga.
– Miessemánus mátkkoštin Divttasvutnii. Fearggas deaivvadin muhtin nuorra bártniin. Son bođii ságaide ja rámidii mu. Son logai ahte nuorat dorjot mu. Mun háliidan ain ovddasguvlui čalmmustahttit dán servodatváttisvuođa go lea nu dehálaš fáddá. Seammás lean šaddan čeahppi váldit bottuid go dovddan ahte šaddá menddo lossat, loahpaha Marion Anne Knutsen.