Guokte ođđa čájáhusrahpama
Sámi dáiddaguovddážis Kárášjogas leat dán vahku guokte čájáhusrahpama.
Lávvordaga geassemánu 16. beaivvi rahppojuvvo «Fiervvás» čájáhus, mii lea govvenmuitalus Finnmárkku rittu birra.
Finnmárkku kultuvrrat
Lea Leif Gabrielsen (riegádan 1942) gii lea govven govaid mat čájehit muhtun bottaža golmma Finnmárkku gieldda dálá áiggis, ja eallima dan golmma vuotnagáttis, main mearrasámiid, kvenaid ja Norgga kultuvra leat bálddalagaid. Ođđa čájáhusas beassat dál oaidnit ođđa ivdnegova, maid Gabrielsen lea govven golmma riddogielddas (Deanus, Davvesiiddas ja Porsáŋggus) 2012 - 2014.
Idylla haga
«Fiervvás» bokte vásihit girjás, ealás ja luohttevaš deaivvadeami olbmuiguin ja eanadagain, maid Gabrielsen govve. Son gaskkusta deaivvadeami vuollegašvuođain, govain lea ollu sisdoallu, ja dat leat rehálaččat, idyllaid haga. Gabriel- sena govat bohtet lahka; árgabeaivvis dahje doaluin, barggus dahje ruovttus.
Klassihkalaš dokumentárasuorgi
Leif Gabrielsen lea hárjánan govvejeaddji, gii nagoda gaskkustit mohkkás muitalusa ovttageardán govain. Dán projeavttas Gabrielsen ovdanbuktá klassihkalaš, subjektiiva dokumentárasuorggi, mas son leage meašttir. Son máhttá gudnejahttit dan maid son govve, vuoruha ja addá dasa saji. «Fiervvás» čájáhusa govat leat deaivilat ja muitalit ollu – gárttakeahttá liikká retoralažžan – ja juohkásit golbmalot čuvges senárion Sámis ja Finnmárkkus.
«Hábmet hámi»
Nubbi čájáhus, mii nai rahppojuvvo seamma beaivvi, lea «Hábmet hámi» -čájáhus. Das deaivvadit dáiddárat, geain lea nana oktavuohta hámiin ja materiálain, vuoiŋŋalaš ja áiccolaš máhtuin. Čájáhussii leat sihke bovden muhtun dáiddáriid oassálastit ođđasat dáiddabargguideasetguin, ja leat maid muhtun dehálaš ja láidesteaddji dáiddabarggut Riddoduottarmuseaid dáiddačoakkáldagas (RDM).
Ođđa ipmárdus sámi dáidagii
Dát čájáhus addá ođđa ipmárdusa sámi dáidaga ovdanbuktinvuogi, árbevieruid ja ovdáneami hárrái. Hábmet hámi -čájáhusas buktojuvvojit ovdan dáidagat, main lea guovddážis ávnnaslašvuohta, hápmi ja praktihkalaš dáiddut, seammás go dat maid fuopmášuhttet eahpemáilmmálašvuođa ja vuoiŋŋalašvuođa, dahje daid eahpeávnnaslaš árvvuid.
Logi dáiddára ovttasbarget
Oktiibuot logi dáiddára oassálastet iešguđet hámat dáidagiiguin. Hábmet hámi -vuolggasadjin lea Kristin Tårnesvika installašuvdna Feltarbeid (Gieddebargu), mas leat báhpárii sárgojuvvon eaŋkilsárgát, oktiibuot 20 liántatevnnega, mat leat oktii biddjojuvvon stuorra matriisan. Eaŋkil sárggis máŋgejuvvo, geardduhemiin šaddet hámit, ja go hámit ovttastuvvet hámiiguin, de riegádit ođđa máŋggadáfot hámit. «Hábmet hámi» -čájáhusa dáiddárat leat Silje Figenschou Thoresen, Geir Tore Holm, Rosemarie Huuva, Randi Marainen, Elly Mathilde Novvale Johnsen, Ann-elise Pettersen Hyndøy, Raisa Porsanger, Alf Salo, Morten Torgersrud ja Kristin Tårnesvik.