Asbeastta čorgemin eret
Statsbygg lea dál čorgemin eret asbeastaduolbbážiid skuvllaseinniin. – Seammás ođasmahttet ja heivehit Sámi joatkkaskuvlla Kárášjogas dálááiggi dárbbuide, lohká rektor.
Statsbygg, mii oamasta Sámi Joatkkaskuvla Kárášjogas, lea dál molsumin gipsaseaidneduolbbážiid buot seinniin boarrásamos oasis. Sivva lea go dáid gipsaduolbbážiin lea 3 proseatta asbeasta.
– Dalle go divvo reálafága lanjaid nuppi gearddis, guokte jagi dássái, fuomášedje ahte doppe lea asbeasta. Statsbygg iskkai olles dan oasi ja gávdne asbeastta boarrásamos oasis mii váldui atnui 1978:s, čilge Sámi Joatkkaskuvla rektor Synnøve Solbakken- Härkönen.
Lohká vaikko divvunbarggut álge miessemánus 2018 ja galget leat geargan 2019 giđđii, de doaibmá joatkkaskuvla nu mo dábálaččat.
Asbeastta eretváldinbargu
Statsbygg fágabarggit leat čorgemin eret asbeastaseaidneduolbbážiid. Rektor Synnøve Solbakken-härkönen muitala ahte asbeastta eretčorgema dihtii lea skuvla ožžon vejolašvuođa skuvlalanjaid heivehuvvot dálá dárbbuid mielde.
– Erenoamážit vuosttaš geardi. Go viessu lea máŋgii divvojuvvon, de ii leat nu ollislaččat smihttojuvvon. Dál lei arkiteavttas vejolašvuohta heivehit lanjaid ja mii beasaimet evttohit maid mii háliidit. Ja dá lea boađus, moddjá Sámi Joatkkaskuvla rektor Synnøve Solbakken-härkönen ja čujuha arkiteavtta tevdnegiidda.
Ođđa skuvla
Rektor muitala ahte go gerget buot bargguiguin, molsut seinniid, robiid ja láhttiid, de lea skuvla beanta šaddan «ođđa skuvlan».
– Šaddá álkit skuvlabeaivi, vuohkasut čalbmái, addá midjiide vejolašvuođa geavahit areala buorebut go dál. Ođđa oasi eat dárbbaš divvut. Nuppi geardi galgá leat gárvvis borgemánu 10. beaivái, muitala rektor.
Ráfáidahtton oasit
Rektor Synnøve Solbakkenhärkönen ja Statsbygg viessohoaiddár Pasi Laiti čájeheaba nuppi gearddis divvunbargguid. Muhtin lanjat leat measta geargan.
– Dá lea vuos golbma málejeaddji, čieža eará bargi ja de lea bargit geat barget čáhce- bohcciiguin ja maiddái elrávdnjebargit, muitala viessohoaiddár Pasi Laiti.
Čujuheaba boares osiide, beazis ráhkaduvvon, mat eai váldojuvvo eret go leat ráfáidahtton. Sivva lea go joatkkaskuvla lea iežas áigodaga nu gohčoduvvon «signálavisti».
Laiti muitala sii boahtte vahkus bargagohtet vuosttaš gerddiin ja dalle giddejit buot go čorgegohtet eret asbeastta.
– Nubbi geardi galgá leat gárvvis dassái go skuvla álgá, muđui eai leat luohkkálanjat. Go buot siste lea divvojuvvon, de molsu Statsbygg maid olgo-
seaidneduolbbážiid duolbbážiiguin main ii leat asbeasta, lasiha rektor.
Kantiidna nuppásmuvvá
Rektor Synnøve Solbakkenhärkönen čájeha ovddeš ja dálá viessotevdnegiid mo lanjaid leat sirdimin.
– Nuppi gearddi boares oasis ii rievdda olus. Vuosttaš oasis, gos kantiidna lea, rievdaduvvo eambbo. Kantiinnas váldet eret rabas muorrauvnna. Dát čoahkkinlanjat sirdojuvvojit davábeallái. Dalle sirdit kantiinna čoahkkinlanjaid sadjái, čilge rektor.
Muitala kantiidna šaddá guovtti oassái maid sáhttá giddet lođeuvssaiguin. Lohká dan botta go kantiinnain barget, de besset oahppit kievkkanii eará uvssa bokte. Maŋŋá juovllaid divvugohtet váldokievkkana ja skuvla sirdá skuvlakievkkana nuppe beallai viesu gos oahppit sáhttet fitnat oastimin borramuša.
KORO
Statsbygg lea KORO (dáiddaalmmolašvuođa) ortnega bokte várren 400 000 kruvnna čiŋahit joatkkaskuvlla go huksejedje huksenhálla.
– Mii leat várren daid ruđaid
čiŋahit dan boares oasi, dakko kantiinna ja dan feaskára gaskkas, muhto KORO mearrida loahpaloahpas, lohká rektor Synnøve Solbakken-härkönen.
2019:s lea 50 jagi dassái go Kárášjoga gymnásaluohkát sámegielain álggahuvvojedje ja vuosttaš jagi ledje skuvllas 27 oahppi geat vázze giella- ja matematihkalinjá.
– Eat mii leat vuos plánegoahtán mo mii ávvudat, moddjá Sámi Joatkkaskuvla rektor Synnøve Solbakken-härkönen.