LASSÁNA AIN EAMBBO GUOVDAGEAINNUS
Guovdageainnu suohkanis lassánit bearrašat geain lea dienas vuollelis Norgga «geafivuođarájá». Logut čájehit ahte leat dušše guokte gieldda Norggas main leat stuorát lohku go Guovdageainnus. Bearrašiid lohku geat ellet geafivuođas
Guovdageainnu suohkanis lassánit bearrašat geain lea dienas vuollelis Norgga «geafivuođarájá». Logut čájehit ahte leat dušše guokte gieldda Norggas main leat stuorát lohku go Guovdageainnus.
Bearjadaga almmuhii Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhtta (Bufdir) mánáidgeafivuođa loguid gieldda dásis, ja čájehuvvo ahte Guovdageainnu suohkanis, mas ovdalaččat ledje ilgadis logut, ain lassána mánáidgeafivuohta.
Guovdageainnu doaibmi sátnejođiheaddji, Anders S. Buljo, lohká ahte hástalus lea ain dat seamma mii lea leamašan suohkanis, ja lohká váidalahtti unnán veahki ožžon stáhtas.
– Mii leat ohcan mánáidgeafivuođaruđaid, oaččuimet hui veaháš, muhto ii lean ollu, dadjá son.
Buljo muitala ahte álgovuorus hilgojuvvui suohkana ohcan go lei beare heittot, ođđa ohcan sáddejuvvui ja suohkan oaččui muhtun čuohteduháha mas eaktun lea oastit biergasiid.
Guovdageainnu logut
Logut čájehit ahte 22,2 proseantta mánáin, dahje 123 máná, gaskal 0-ja 17-jahkásaččat Guovdageainnus, ellet dállodoalus mas lea bissovaš unnán dienas. Gaskamearálaš lohku Norggas lea 10,3 proseantta. Eai leat go guokte eará gieldda main lea eambbo mánáidgeafivuohta go Guovdageainnus, Fosenes (25,9) ja Doasku (23,1).
Ii heivehuvvon sámi jurddašanvuohkái
– Mu mielas orru leamašan dáža jurddašanvuohki mo galgá eastadit geafivuođa, ii ge oro sámi jurddašanvuogi njuolggadusaid siskkobealde. Mii diehtit ahte muhtun gávpogat leat ožžon 10 miljovnna vaikko logut čájehit ahte mii leat vuolemusas listtus. Govssahallat earáid ektui, ii ge leat heivehuvvon sámi suohkaniidda, oaivvilda Guovdageainnu doaibmi sátnejođiheaddji.
Loguin ii beasa eret
Buljo mielas leat ilgadis logut ja lohká šállošahttin go lea nu váttis eastadit ja gávdnat čovdosiid hástalussii.
– Mánáidgeafivuohta lea stáhtastihkka mas eat beasa eret. Mii geahččalat gávdnat čovdosiid. Lea ruhtabihttá man stáhta fállá, eat ge leat nagodan luvvet dađi eambbo ruđa ohcamis. Lea šállošahtti, go mánáidgeafivuohta lea stuorra hástalus, čájehit logut.
Positiiva boahtteáigi
Vaikko leat ilgadis logut, ii ge nu somás lohkamuš, de lea Anders S. Buljos ain jáhkku ahte dilli buorrána. Son čujuha earret eará ahte lea leamašan dássedis olmmošlohku suohkanis maŋemuš jagiid, ja čujuha gealddabaromehterii mas suohkanis leat buoremus bohtosat Finnmárkku gielddaid gaskkas.
– Ferte leat positiiva ahte šaddá buore boahtteáiggi, mii eat galgga dušše biehkut, muhto bargat bátnegáskki ovdánahttit ja buoridit suohkana. Oažžut eambbo
bargosajiid ja nu ain viidásat, lohká son.
Ásahit eambbo bargosajiid
Buljo čujuha ahte suohkanis lea stuorra potensiála háhkat eambbo bargosajiid ja dalle jurddaša son turisma birra.
– Okta lávki buoret guvlui lea ásahit eambbo bargosajiid. Dás lea sáhka maid ahte suohkanis lea alla bargguhisvuohta. Mii leat dál mannan Sámi ealáhusgárddi eaiggádin, ja ulbmil lea ahte galgá leat álkit álggahit fitnodaga ja ovdánahttit iežas fitnodaga. Mis lea proseassa jođus mo sáhttit eastadit mánáidgeafivuođa ja bargohisvuođa mat leat dieđsuge čadnon oktii, lohká son.