– Mus lea jo vissa varas dat dovdu, FÁRRET GOSA NU
Nuorra sámi nieida Arianda Bardina (20) lei iežas bajásšaddamis molssodan ovcci skuvlla ja ovcci ássanbáikki. – Danin go áhčči bargá soahteveagas. Gosa su sáddejit bargat, dohko olles min bearaš vuolgá, čilge nuorra nieida. Dál lea ráhkkaneame dollet ođđa
Ávvira luođujournalista lea humadan Ariandain olgokafeas Murmánskkas go lea leamaš fiinna dálki. Olbmot návddašedje geasi. Ávvira journalista lei veahá árrat jođus kafeai. Muhto Arianda bođii šihtton áigái.
Unni nieida, vissa beannot mehtera. Orru leamen áibbas oahpes ámadadju, ledje vuosttaš jurdagat go journalista oinnii su «offline». – Mun vissa dovddan du eatni, jearan sus?
– Buohkat dadjet lean čielga kopiija eatnis, vástida nieida. Ja lasiha. Soaittát dovddat mu áhku vel, Nadezhda Ljashenko. De dieđán guđe báikái ja sohkii gulat. Arianda Bardina lea Shonguj báikkis eret mii lea moadde miilla lulábealde Murmánskka. Gos doložiid rájes lea leamaš sámiid ássanbáiki. Arianda ii loga orrut šat doppe, muhto galleda áhku. Daid maŋemuš áiggiid ásai Murmánskkas, gos aiddo gearggai giđđat goahkkaskuvlla, gos váccii golbma jagi, ja bargá koahkkan muhtun olgobáikkis. Dasa lassin leat guokte Husky-beatnaga.
Johttinieida
Arianda váhnemat leat gullevaččat soahtevehkii. Dat lohká čuohcat ollu áššiide. Vaikko oaivvilda eanaš áiggiid orron Shonguj báikkis gos bearrašis lea viessu. De iežas áhči barggu geažil fertii molsut ovcci skuvlla ja ovcci báikki.
– Jáhkán mii leat orron juohke militeara gávpogis dáppe Murmánskka guovllus, Vidjaevos, Gadzhievos, Zaozerskas, Severomorskis, Murmanskas ja nu ain. Juohke gávpogis oruimet sullii 2-3 jagi. – Movt dat lea, ná dávjá fárret?
– Ii veahá ge lean somá. Mus eai leat leamaš olbmát dan botta go vázzen skuvlla, go áiddo lean oahppásnuvvan olbmuide, de fertet fárret. Dasto ovtta gávpogis gos oruimet vázzen musihkkaskuvlla, muhto ođđa báikkis ii lean dakkár fálaldaga. Nu ahte fertejin loahpahit musihka. Leat olu dakkár skuvllat masa álgen, muhto
in goassige šaddan čađahit rievttes ládje, čilge Arianda. – Lei go kompromissa dahje ledje go ságastallamat bearrašis dan birra? – Na mii fárret, dadjá áhčči go boahtá barggus. Mii vástidit – nu fal, mojiin čilge nieida. Ja lasiha. - Oainnát áhčči bargá soahteveagas, ja jus galgá goargŋut karriearas, de dávjá dat buorebut fálaldat lea eará báikkis, muhto ii das gos mii leimmet jo 2-3 jagi. Danin fertiimet jeagadit áhči ja čuovvut su, vai oččošii buoret bálkká ja nu ain, dadjá nieida.
Koahkka, muhto háliida vuodjit gilvvu beatnagiiguin
Go lei 16 jagi boaris, de álggii orrut sierra. Dalle ge beroštišgođii beatnagiidda. Dál vuos Ariandas leat 2 husky beatnaga. Sávašii ge veaháš eanet beatnagiid, muhto dat gáibida áiggi, návccaid ja buoret ekonomiija.
– Mun gilvvohalan beatnagiiguin. Muhto eai mis leat nu olu gilvvut. Buorre jus beare guokte gilvvu jahkái. Maiddái johtin beatnagiiguin lea áibbas eará ládje go akto, iige leat nu álki. Muhto jus lihkostuvan de fárrešin nu guhkás go vejolaš. Danin go dáppe mii geat bargat beatnagiiguin ámmátlaččat ja duođalaččat, eat árvvoštallo valáštallin no go eará riikkain. Dáppe olbmot geain leat ollu Husky-beatnagat, fertejit birget ja dinet mátkeealáhusa bokte. Mun gal áiggun dovdat ja diehtit ahte lean valáštalli ii ge mátkkošteddjiid guoimmuheaddji, čilge nieida. – Muhto don áiddo gerget koahkkaskuvlla. Movt dat gullá oktii šaddat ámmát beatnatvuoddjin ja koahkkan, jearralan sus. – Ledje vuos áigumušat šibitdoavtterskuvlii, muhto in sáhtán go ii lean dalle ráđđi vuolgit eará guvlui. Danin álgen koahkkaskuvlii go dat lea dáppe, ja maiddái liikon biepmu ráhkadit. Nu dat lea beare, muitala Arianda.
Gearggus fárret fas
Arianda Bardina lohká sutnje
váttis dadjat guđe báikái son lea eanemus gullevaš, maŋŋá go lea nu dávjá molssodan báikkiid.
– Dovddan iežan eambbo mátkkošteaddjin. Mun in jáhke sáhttit ásaiduvvat ovtta vissis báikái. Lean jo nu hárjánan johtit báikkis báikái. Dađibahábut šaddá ahkit jus orustan báikái eambbo go viđa jahkái. Mus lea vissa jo varas dat dovdu, fárret gosa nu. – Nu ahte dus leat jo goaffarat belohahkii ordnejuvvon čuovvovaš mátkái, jearralan Ariandas. – Áigumušaid mielde fárren Sankt-petersburgii čakčat. Válddán mielde beatnagiid. SanktPetersburga lea ollu stuorát gávpot. Doppe álo gávdno maid bargat ja masa searvat. Dávjá leat ge fálaldagat áibbas nuvttá. Maiddái háliidan oahpásnuvvat ođđa olbmuide. Dasto dovddan doppe sáhtán ovdánit ieš juohke dáfus, olu buorebut go dáppe. Mun lean olmmoš gii beroštan olu áššiin, danin dovddan áiggi láddan fárret stuoribut gávpogii, čilge Arianda.
Arianda maid muitala ahte barggu dáfus lea Sankt-petersburgas álkit.
– Murmánskkas lea bargohárjáneami haga viehka váttis gávdnat barggu, áiddo maŋŋá koahkkaskuvlla. Mus ii leat dat bargohárjáneapmi maid jerret. Dat lea maid sivvan dasa manin in dine nu olu, dadjá son.
– Máhtán duddjot, oaggut, in ge láhppo meahcis
Arianda dadjá dan botta go orron Shongujas, de ohppen áhkus olu, nugo sárgut, duddjot ja muđui ge movt birget luonddus.
– Dieđus áhkku áiggui álo oahpahit midjiide dan maid ieš máhttá. Sus ge ohppen sárgut. Muhto mus ii leat dat gierdevašvuohta. Johtilit dolkkan. Áhkus ge ohppen guollenáhkis duddjot. Dál gal livčče miella ge iežan gávtti ođastit go šattai menddo oanehaš munnje. Sávvamis gávdnat dasa áiggi, muitala nieida.
Lasiha dasto. – Mun jáhkán dat, ahte lean orron mánnávuođas ja muhtun ráje bajásšaddamis Shongujas, dahkan dan ahte luonddus loavttán áiggi ja dávjá ledjen okto meahcis. Danin jáhkán in láhppo meahcis. Dahje birgen daid ođđaáigásaš rusttegiid haga, duođalaččat dadjá Arianda.
– Máhtán gal oaggut
Shonguj báikki čađa golgá Kola nammasaš luossajohka.
– Oakkut go, jearan Ariandas.
– Máhtán gal oaggut. Muhto lean nu unni ahte dávjá dárbbašan veahki amas in girdil luosa maŋŋái johkii. Dán jagi gal in leat oggon, go lea leamaš nu olu skihpaluossa jogas. Áhku luhtte álo boran luosa. In ge fuola dan biebmoluosa dahje buvdaluosa, das ii leat máistu ge. – Movt de birget luosa haga SanktPetersburgas, jearan mun.
– Na gal juoga ládje birgen. Nu guhká go leat togat, olbmát ja fuolkkit de birgen. Dahje ieš finan galledeamen áhku ja váhnemiid, loahpaha Arianda.