Gávttehasolahus Vuonnamárkaniin
Eai goassege leat leamašan nu olu gávttehasat Vuonnamárkaniin go dán jagi.
Ii galggaše jáhkkit ahte lea jo čakčamánu 1. beaivi, dán lávvardaga go birrasii 3700 olbmo leat čoahkkanan Várjjat Sámi Musea šilljui.
Mii leat Vuonnabađas, olgun leat 20 lieggagráda ja sihke giehmánniin ja gussiin vuhtto buorre mokta. Liehmu dálki dáidá váikkuhan buohkaide.
Deaivvadit dološ oahppásiiguin
Márkanbáikkis gullojit olbmot čaibmamin, mánát viegadit ja juohke guovllus hakso njálgga borramušhádja, dáppe beassá máistit sihke báikkálaš ja ii nu báikkálaš borramušaid.
Olbmot váccašit sivvadit vuovdinbeavddis vuovdinbeavdái.
Sii geahčadit, geahččaladdet, susttašit ja máisttašit gálvvuid maid giehmánnit fállet, ja olusat oidnojit coggalan gávtti badjelassii.
Dat ii dáidde nu ártet go dán jagi lea vejolaš vuoitit 10 000 ruvnnu jus gávtti lea nahkehan Vuonnamárkaniin.
Muhtin beavdde birra leat nissonat čohkohallamin, ja oidnojit buorránaddamin ja dearvvaheamen oahppásiid go Ávvir bisánastá das.
– Mii leat njealjis ovttain biillain, mii leat vuoddján árrat iđida gávcci áigge Kárášjogas deike, muitala Laila Somby Sandvik. Son muitala iežas nuppes fitnamin Vuonnamárkaniin.
– Ledjen diibmá dáppe ja dalle oidnen hui olu dološ oahppásiid dáppe ja jurddašin ahte dán jagi maid deaivvadan singuin. Dál vel go nu čáppa dálki lea, de lei hui somá vuolgit. Mun gal eanaš vuolggán olbmuid dihtii, čilge son.
– Deavdán jo buot skáhpaid
Lailla birra lea šurra, go das bisánastet oahppásat dearvvahit su ja daid earáid geat leat beavdeguoras čohkohallamin.
Son lohká iežas veahá astan gávppašit.
– Muhto dán agis ii leat šat nu hirbmat olu maid olmmoš dárbbaša, čaimmiha son ja lasiha:
– Dat lea deavdán jo buot skuffaid ja skáhpaid maid sáhttá.
– Mus eai leat rivgobiktasat
Laillas lea maid gákti badjelasas.
– Mun gal go mun vuolggán márkanastit cokkan gávtti. Mus eai leat diekkár rivgobiktasat mat heivejit eará sajis go Beskenjárggas. Nu ahte dáppe gal ferte gákti badjelasas. Dáppe han lea dieđus diekkár vuorbádeapmi maiddái, ja dat han lea hui somá.
Munno birra vázzet ain olbmot, ja moai geahčestetne muhtin gávttehasaide mat leat veahá dobbelis.
– Dáppe leat olu gávttehasat, ja iešguđet ge guovlluin. Dat lea hui somá ja oainnát ahte dat leat sámi márkanat, moddjesta Laila.
Oahpaha Sáhku
Dás veahá dobbelis lea eará beavdi, man birra maid moattis čoahkkanan.
Beavddi alde lea stuorra fiellu, ja iešguđetlágan birccut. Beavdeguoras čohkkába guokte albmá geain guktuin lea gákti badjelasas. Beavddi lusa lea ceggejuvvon pláhkkat mas čuožžu; «Laer å spille Sáhkku», oahpa speallat Sáhku. Dien gal ferte fitnat geahččamin.
– Lunddolaš taleanta
Dutki, ja sáhkku-spealli Mikkel Berg-nordlie čohkká olbmuid gaskkas ja gullo čilgemin mo dán galgá speallat.
– Lean speallan oalle máŋga sáhkku-vuoru odne, ja dá lean gávdnan albma taleantta, lohká son ja nivkkuha Bjørn Kristiansenii, guhte čohkká nuppe bealde beavddi.
Kristiansen lea vuosttaš geardde geahččaleamen dán dološ sámi spealu, man leat speallan Sámis goittot ge 1600-logu rájes.
– Ii oro váttis, hui álki oahppat, muhto mun han spealan šáhka ovdalaččas, čilge son.
Son dattetge ii loga spealu gal nu sakka muittuhit šáhka.
– Šaddá gal smiehttat veahá strategalaččat ja lea gonagas man galgá goddit. Mun lean speallan veahá breahttaspealuid ovdalaš áiggiid. Jáhkán mun ráhkadan dákkár sáhkku-fiellu, livččii vuogas barttas. Liikon maid ráhkadit dákkáriid, lohká Kristiansen.
Speallu jávkamin
Dán áigge eai máhte spealu šat nu máŋggas ja danne leage Oslomet Stuorragávpotuniversitehta NIBRinstituhta dutki Mikkel BergNordlie, vuolgán Vuonnamárkaniidda oahpahit eambbosiidda dan spealu.
Sus lea beroštupmi sámi kultuvrii ja breahttaspealuide, ja lea čohkken olu muitalusaid ja dieđuid Sáhkku-spealu ja dan njuolggadusaid birra. Berg-nordlie liiko gullat ahte Kristiansen háliida alcces háhkat fiellu.
Son joraha birccuid ja albmáguovttos joatkiba speallama dan botta go Ávvir jearahallá.
– Lea máilmme buorre, dás leat leamašan máŋggas geat leat lohkan iežaset áigut ráhkadit spealu ja earát fas geat diŋgojit mis. Buoremus lea go ieža ráhkadit ja sávan ahte muhtin ráhkadišgoađášii dákkáriid vuovdinládje, go mii geat dál ráhkadat dáid han dahkat dan astoáiggis, ii leat jurdda mis dahkat «businessa» dás, čilge sáhkku-meašttir. Spealadettiin čužžot earát maid sudno birra ja čuvvot mielde mo speallu ovdána.
Soai báhciba speallat, go ná liehmu lea de álkit bivvaba. Dušše biegga muosehuhttá go duos dás doalvu báhpiriid.
Gávttehas-olahus
Áigi goliha jođánit dáin márkaniin, ja fargga leage jo diibmu njeallje. Dalle galget vuorbádit vuitiid gávttehasaid gaskkas. Ovtta vuovdinbeavddi luhtte leaba Isak Saba giellaguovddáža jođiheaddji Jane Juuso ja giellakonsuleanta Sini Rasmus ráhkkaneamen dasa.
Buot gávttehasat geat leat čálihan iežaset gilvvu girjái leat ožžon logu, dál leaba daid loguid bidjamin seahkaža sisa vai besset vuorbádit vuitiid.
Duogábealde gullojit juoigamin, muhto vaikke leage veahá riedja, de geahččaletne gulahallat Sini Rasmusiin.
– Dál gal leat leamašan olu eambbosat geat leat čálihan gilvui go ovddit jagiid, čilge Rasmus. Dán jagi leat birrasii 550 olbmo searvan gilvui, dan ovdal lei ola- hus sullii 253 olbmo. Dán jagi leat ge lasihan váldovuoittu 10 000 ruvdnui, ovdal lávii 1000 ruvnnu. Dát orru viimmáskahttán eambbosiid coggat gávtti.
– Dat han gal lea somá go olbmot cogget gávtti dákkár márkaniin ja ahte gákti geavahuvvo. Oaidnit gávttehasaid, iešguđetlágan gávttiid iešguđetlágan guovlluin, lohká son.
Lávddis mii lea munno duogábealde, gullojit muitaleamen ahte fargga galget vuorbádit vuitiid, muhto Ávvir jearralastá vel Rasmusis mo son lea vásihan Vuonnamárkaniid dán jagi.
– Hui somá, mu mielas orrot dáppe leamen eanet olbmot go goassege leat leamašan ja olbmot orrut guhkit áigge dáppe maid. Dat soaitá dieđusge boahtit das go lea nu fiinna dálki dál, dadjala son vel ovdal go fas ráhkkanišgoahtiba vuorbádeapmái.
Faskii 10 000 ruvnno
De vuorbádišgohtet vuitiid, ja olbmot čoahkkanit lávdde birra. Gávttehasat gullojit savkkuheamen birra, olbmot leat gealdagasas. Guhte son dat faske ruhtalána?
Jane Juuso ja Sini Rasmus boahtiba lávdái, álggos vuorbádeaba vuoiti juohke girjjis, guhte oažžu 1000 ruvnnu. Dasto vuorbádeaba vel «jeđđenvuoittu», mii lea 500 ruvnnu. Degalgáváldovuoitivuorbáduvvot. Sini Rasmus sihtá muhtin olbmo gaikkihit logu seahkažis.
– Nummir guokte lea vuoitán, Risten Máijá Aasprong lea vuoitán, čurve Jane Juuso, ja Sini Rasmus oidno healkkeheamen. Su gávcce-jahkášaš nieiddaš han lea vuoiti.
Vuoiti ieš gal ii oba dieđe ge dán, go son lea dobbelaččas heasttaid luhtte. Son goitge boahtá loahpas viega lávddi lusa gos Jane geige sutnje konvoluhta.
Nieiddaš ii oro oba jáhkkimin ge ahte dát lea duohta.
– Lean go vuoitán? jearrala son ilus go boahtá lávdái ja giitá vuoittu ovddas.
Diesa nohke dán jagáš márkanat, ja olbmot vuolgališgohtet. Giehmánnit dušše báhcet vel čorget iežaset gálvvuid ja ráhkkanit fas boahtte márkaniidda.