BARGIIDBELLODAT geahččala gádjut girjebusse
Mannan gaskavahku čalmmustahtii Bargiidbellodaga sámediggejoavku ahte sii eai hálit heaittihit Girjebusse doarjjaortnega nu mo Sámedikki eanetlohku háliida.
– Lea máilmmi buorre go áigot nannet girjjálašvuođa, muhto galggašii váldit eará poasttas daid ruđaid, ii ge váldigoahtit nuppi sámi ásahusas ja nubbái dan addit. Dat han lea mii álbmogii galgá fas mannat. Muhto ii sáhte váldit ásahusa mii lea doaresbeal báikkiid sámiide, ii ge nu mo dál áigot, buot čohkket guovddášbáikkiide. Eat mii juvssa olbmuid jus heaittihat buori ásahusaid, lohká Bargiid- bellodaga áirras Marit Kirsten A. Gaup.
Ballet manaheames ruđaid stáhtii
Marit Kirsten A. Gaup lohká Bargiidbellodaga ballat dan 9,5 miljon kruvnna, maid Sámediggi lea dássážii juolludan doarjjan girjebussii, mannat stáhtii fas go oidnet ahte Sámediggi áigu heaittihit girjebusse doarjjaortnega. Dalle ii leat go dat badjelaš 8 miljon kruvnna velá sámi girjjálašvuhtii mii dál lea.
– Čuovvolan Ovddádusbellodaga áigumuša
Su bellodatskihpár, Ronny Wilhelmsen, lohká su mielas ii leat riekta Sámediggeráđis geavahit ággan ahte eai leat ožžon doarvái ruđaid stáhtas, heaittihit girjebusse.
– Ráđđehus ii leat juolludan duohta lasiheami Sámedikki bušehttii. Muhto go Sámediggeráđđi heaittihišgoahtá fálaldagaid, de čuovvula ráđđi Ovddádusbellodaga áigumuša gáržžidit fálaldaga sápmelaččaide ja Sámedikki fámu, lohká Wilhelmsen.
Čáppa sániid doarjja
Vaikke eanetlogu Guovddášbellodaga áirras Hans Ole Eira bođii doarjut unnitlogu Bargiidbellodaga rahčamuša gádjut girjebusse, de sáhtii son dušše čáppa sániiguin doarjut.
– Dat lea áibbas čielggas, doarjjun girjebusse. Muhto lea suohkana ja fylkkagieldda ovddasvástádus doalahit girjerájusfálaldaga álbmogii. Mii eat leat heaitti- heamen girjebusse, muhto sirdit girjebussedoarjjaruđaid girjjálašvuođa nannemii ja buvttadeapmái. Lea šállošahtti jus girjebussefálaldat jávká, muhto ii leat daddjon ahte dat heaittihuvvo, lohká Hans Ole Eira, vaikko diehtá bures ahte Finnmárkku fylkkagielda ja Porsáŋggu ja Ohcejoga gielddat leat čielgasit dadjan Ávvirii dán vahkkus ahte sii eai suitte doalahit girjebussefálaldaga okto Sámedikki doarjaortnega haga.
Ferte vuoruhit
NSR-SÁB lahttu Márjá-liissá Partapuoli lohká sus ii leat oamedovdu bisuhit girjebusse go dat lea menddo divrras sámi servodahkii. Čilge okta girji Kárášjoga/ Ohcejoga/porsáŋggu girjebusses doalvu 3000 kruvnna doarjagis dan seammás go julevsámegillii leat dušše golbma nuoraidromána. Seammás mávssášii Girjebusse ođasmahttin 72 miljon kruvnna viđa jagis. Danin lea dehálaš viiddidit girjjálašvuođa doarjjaortnega.
– Dan maid stáhta midjiide lohká, lea ahte Sámediggi ferte ieš vuoruhit masa geavahit ruđaid maid lea ožžon bušeahta bokte. Mii leat ovdal cealkán ahte mii dáhttut dan iešmearrideami bušeahta ektui ja dál lea mis dat vejolašvuohta. Mun in jáhke sii gesset ruhtaid ruovttoluotta go dat lea maid sin sátneguoddit dadjet min ráđđái. Ii leat makkárge duogáš dan ákkas ahte Sámediggi massá doarjaga, deattuha NSR-SÁB lahttu Márjá-liissá Partapuoli ja geardduha ahte girjárájusfálaldat gullá gielddaide.