Veahkkálaga eastadit jugešvuođa nuoraid gaskkas
Ávvir čálii gieskat go olbmot Guovdageainnus garrasit reagerejit dasa go oidnet beare nuorra olbmuid márkanis ijaid vahkkoloahpaid. Daid dieđuid mielde oassálastet olu nuorat priváhta feasttain, sihke olbmot geat leat badjel 18-jahkásaččat ja maiddái nuorabut – gitta 14-jahkásaččaide. Eai ge dat leat luovosságat, go maŋemus Álbmotdearvvašvuođainstituhta iskosis boahtá ovdan, ahte Guovdageainnu nuoraidskuvlaohppiid gaskkas lea earenoamáš olu jugešvuohta. 22 proseantta ohppiin leat dan maŋemus 12 mánu juhkan gárremiidda alkoholain.
Leat ge duođalaš áššit maid servodat ferte čuovvolit, ja gullá ge sihke ruovttuide, skuvlii, ráđđevissui, dearvvašvuođabálválussii ja dieđus maiddái politiijaide, ii ge unnimusat gielddastivrii. Alkoholageavaheami birra dieđus fertejit váhnemat hupmat iežaset nuoraiguin ruovttus, skuvllas ferte leat fáddá jugesvuođa birra, ja dearvvašvuođabálválus ferte maiddái dan ektui bargat. Politiijat fas fertejit leat oidnosis vahkkolpoahpaid márkanis ja hupmat nuoraiguin dan birra. Gielddapolitihkkárat fertejit vuoruhit návccaid nuoraid doaimmaide, nu go ovdamearkka dihte nuoraid ástoáigedoaimmaide. Dainna lágiin sáhttá buorebut eastadit jugešvuođa nuoraid gaskkas go veahkkálaga «buohkat» barget dan vuostá.
Lea maid njulgestaga váralaš juhkagoahtit alkohola beare nuorran. Ovdamearkka dihte eai leat 16-jahkásačča rumaš ja vuoiŋŋamaččat ollesšattus vel. Danne gierdá ollu heajubut alkohola go rávisolmmoš. Dasa lassin lea maid dan láhkái, ahte mađi nuorabun álgá juhkat alkohola, dađi álkibut darvána alkoholaváttisvuođaide. Boarrásit nuorat maid fertejit leat hui dihtomielalaččat ahte eai oastte dahje atte alkohola nuoraide geat leat vuollel 18-jahkásaččat. Juste dan dihte vai eai billis earáid nuoraid eallima. Dákkár beliid birra han orru maid dárbu hupmat boarrásat nuoraiguin vai eai ordne alkohola nuorabuidda go dat han lea njulgestaga láhkarihkkun.
Politihkkárat maiddái fertejit šaddat čeahpibun nuoraid fálaldagaid doalahit vaikke suohkanis lea heajos ruhtadilli. Leat nu dávjá oaidnán ahte nuoraid fálaldagaid ovddemuš sihkestit eret bušeahtain go šaddet seastigoahtit. Jáhkkit hui dehálažžan ahte buot suohkaniin leat viiddis ja govda astoáigefálaldagat nuoraide, go joavdelasvuohta maŋŋelgaskabeivviid ja vahkkoloahpaid sáhttá šaddat njuolggogeaidnun jugešvuhtii.
Politihkkárat maiddái fertejit šaddat čeahpibun nuoraid fálaldagaid doalahit vaikke suohkanis lea heajos ruhtadilli.