Duluth sámi doalut
Dá lea vuosttaš oassi Duluth sámi doaluid birra.
Lea bearjadateahket go mun ollen Duluthii ja DavviAmerihká sámi kulturguovddážii mii lea Superior Streetas. Dan báikái leat ge sámi searvvi miellahtut čoagganan dán jagi. Mun lean guossi ja lean bovdejuvvon doallat logaldallama iešguđet Sámi guovlluid gávttiid birra, galggan maid oahpahit liinni riessat, muitalit dálá Sámi birra ja maid guoimmuhit. Sii leat čoagganan unna lanjažii, ja go Duluthas lea hui báhkka juste dan áigge, de dieđusge bivastuvan issorasat. Lihkus galgá ihtá prográmma lágiduvvot stuorát láigohuvvon latnja gos lea álkit biggohit.
Vaikko lanjas lea gárži, de dovdo váibmoláđisvuohta bures. Mu váldet hui váimmolaččat vuostá ja dolvot beavdái ja guossohit sihke borramuša ja juhkamuša. Leat sullii 30 olbmo geat aste boahtit doaluide, eanas boares olbmot. Sis lea prográmma olles vahkkoloahpa mas leat sihke filbmačájálmasat, smávva giehtaduodjekurssat, logaldallamat, digaštallamat ja guoimmuheapmi.
Sámiid maŋisboahttit Duluthas ja birrasis leat čoagganan deike máŋggaid jagiid, juoga mii duođašta ahte sii identifiserejit iežaset sápmelažžan, háliidit seailluhit sámekultuvrra ja ovddidit dan. Dál leat sii bovden olles Amerihká sápmelaččaid organisašuvnna. “Sii goitge vigget čuovvut ovdáneami Sámis, seammás go sin lea báidnán Amerihká kultuvra ja ovdáneapmi”
Leat olu miellahtut geat eai leat sápmelaččat, muhto geat goitge leat buorit veahkit sámiid maŋisbohttiide ja sin searvái. Máhttu sámiid variere nu go muđui mad ja sámi kultuvrra birra maŋisboahttit leat náitalan eará skandinávialaččaiguin dahje Amerihká eamiálbmogiiguin, juoga mii maid hábme sin kultuvrra. Mii Amerihká sámi kultuvra lea, lea munnje nu go eará olbmuide váttis árvvoštallat. Sii goitge vigget čuovvut ovdáneami Sámis, seammás go sin lea báidnán Amerihká kultuvra ja ovdáneapmi man sii beaivválaččat vásihit. Sámiid maŋisbohttiid ja Amerihká eamiálbmogiid usttitvuohta lea hui oidnosis vuoiŋŋalaš oktavuođas.
Lávvordatiđida lea eanas ollen Lafayette Community Centerii, mii lea Lake Superior gáttis, gos galggan logaldallat gávttiid birra. Mun garvván kommenteremis sámegahperlágana ja Suoma turistaindustriija čájáhusdohkáid maid sii ledje bidjan sámi čájáhussii mii lei sin iežaset viesus. Háliidan baicca muitalit maid sámit Eurohpás geavahit dánáigge. Mun dieđán ahte ollugat leat dadjan duon ja dán dieid «fake» diŋggaid birra mat leat čájáhusas, muhto goitge ii leat oktage váldán eret dahje čilgen maidege daid birra. sámesearvi ferte goitge oažžut rámi go juoba geahččalit ge
“Mun garvván kommenteremis sámegahperlágana ja Suoma turista industriija čájáhusdohkáid"
“Sii liikojit hui bures oažžut neavvagiid Sámis, muhto dat mii midjiide lea lunddolaš ja diehttelas, sáhttá sidjiide áibbas amas” “Su lávvovierut leat áibbas apmasat munnje ja measta áibbas nuppe ládje go mis ruovttus”
ja váldet buot atnui vai sáhttet ásahit sámi birrasa, nu go sii ieža oidnet dan. Dasa sis han lea riekti, liikoš gii liiko dasa. Gullen maid ahte báikkálaš servviid ja muhtun miellahtuid gaska leat garra riiddut, juoga mii lea čuohcan sin organisašuvdnii, searvevuhtii ja váttisin dahkan ovttasbarggu. Gusto riidalit dáppe maid, seamma ládje go ruovttus Sámis. Sápmi lea unni, gos ovttaskas sápmelaš sáhttá garrasit váikkuhit smávva servvodaga. Dáppe lea vel unnit dilli ja lea áibbas dárbu oažžut veahki juohkehaččas. Sis ii leat eará sámi servvodat mas ožžot doarjaga, sii han LEAT sámi servvodat dáppe. Mun buohtastahtán dáppe dili stuora bearraša diliin mii lea rievdan ávdin sullui ja fertejit birget dainna maid gávdnet.
Nu šaddá gižžu birgema dáfus mas individualisma earuha givrodaga ja raššivuođa, das movt oažžut dahje massit birgenlági.
Sii liikojit hui bures oažžut neavvagiid Sámis, muhto dat mii midjiide lea lunddolaš ja diehttelas, sáhttá sidjiide áibbas amas. Dieđusge ferte buorre giella go galgá juohkit dieđuid, ja mun jáhkán ahte go in máhte nu olu eŋgelasgiela, de in nagot oažžut sin ipmirdit buot. Praktihkalaš barggus, nu go liidneriessamis, gal manná buorebut, muhto fuomášan jođánit man diehttelasat mii Sámis atnit iežamet máhtu ja bargguid. Muhtumiidda dáppe nuppe bealde ábi lea dat dego vuosttaš geardde oahppagoahtit gođđit, earát fas ohppet dan ovttatmano! Leat ain muhtumat geat duddjojit sámi dujiid dáppe, nu go ráhkadit goriid, datneárpogiehtabáttiid, čuoldit vuoddagiid ja gođđit sámi minstariid. Lea maid okta gii ráhkada tealttáid maid gohčodit lávvun ja lea ceggen ovtta dakkára olggobeallái guovddáža. Vuosttaš maid vigun go oainnán su lávu, lea go uvssoha bokte lea son olggos guvlui caggan loavdaga, ii ge sisa. In oro sáhttime fitnat dan lávus, muhto go oainnán dan, de ipmirdan ahte dan ii sáhte geavahit eará sajis go viesus stoahkanlávvun, dahje goit giettis olggobealde, ii ge doppe sáhte dolastit. Su lávvovierut leat áibbas apmasat munnje ja measta áibbas nuppe ládje go mis ruovttus. In dieđe riekta galggan go lohkat dan lávu heajos kopiijan vai galggan go liikot dasa go juoba geahččala ge, ja de válljen doallat njálmmi. Dáppe maid.
Nubbi oassi almmuhuvvo boahtte vahkku álggus