– ÁRKTALAŠ RUOVDEMÁĐIDJA váikkuhivččii garrasit sámiide
Sámeráđi gulahallančoahkkimis čilgii dutki Tero Mustonen man garrasit árktalaš ruovdemáđii Roavvenjárggas Kirkonjárgii váikkuhivččii sámi álbmogii go luonddu bilidit oalát.
Vuohču nuorra boazodoalli Anni Saara Aikio Lappi bálgosis muitalii sáhkavuorustis mo čáhcebuođđu lea váikkuhan sin bálgosiid, go dulvadedje 13 proseantta sin guohtuneatnamiin ja luddejedje dan čáhcebuođuin loahpageahčen 1960-logus Soađegili gielddas.
– Áhčči massii measta olles ealu, Ii lean go dušše ceggegoahtit ođđasit ealu. Dál balan ahte mii šaddat vásihit dan seamma 40 jagi maŋŋá, logai Anni Saara Aikio ja muitalii ahte boazodoalu dihtii lea sámegiella seilon sin guovllus.
Kultuvrralaš álbmotgoddin
Das maŋŋá muitalii Nuortasuoma Universitehta dutki ja professor Tero Mustonen mo dát čáhcebuođđu čuozai sápmelaččaide dan guovllus.
– Dál plánejit árktalaš ruovdemáđii mannat justa daid eatnamiid čađa maid dalle eai dulvadan, ja sii sáhttet massit buot. Snowchange ásahusa bokte leat mii dutkan 11 jagi maid dát dulvadeapmi dagahii Vuohču boazodolliide. Olusat masse eatnigielaset, alkoholisma lassánii, iešsorbmemat, boazodoalu masse ja nu ain viidásabbot. Dál lea nuppážiid velá plánemin industriija váikkuhusa dán guvlui. Dieđusge sáhttit jearrat, man guhkkin eret leat mii dál kultuvralaš álbmotgoddimis, lohká dutki Tero Mustonen.
– Mearkkaša hirbmat olu
Norgga beale sámediggepresideanta Aili Keskitalo mearkkašii dutki garra sániid.
– Mu mielas go geavaha dákkár garra sániid, de lea duođalaš sisabahkkemis sáhka, nu mo sii árvvoštallet. Dát sisabahkken mearkkaša hirbmat olu Supmii ja várra maid Norgii jus boazodoallu lea vuođđun dán guovllus. Ipmirdan manne geavaha dákkár sániid. Dat čájeha man stuorra ballu lea dákkár sisabahkkemis, lohká Norgga beale sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
– Dego Sovjetlihtu prošeakta
Dutki Tero Mustonen mielas lea dat dego dološ Sovdjetlihtu prošeakta go eai oro áigumin árvvus atnit nuppiid vuoigatvuođaid, lohká dutki Tero Mustonen.
– Dát árktalaš ruovdemáđiiprošeakta gomihivččii olles luonddu, čilge son, ja muitala ahte ieš dat ruovdemáđii bargu sáhttá dagahit ahte jogat golgagohtet nuppe guvlui ja dagahit hirbmat roasu.
– Ii oktage dieđe makkár duođalaš birasváikkuhusat das lea olles lundui. Lea eambbo go 465 km ja ii oktage leat ráhkadan dákkáraš ruovdemáđii ovdal. Áidna maid diehtit, lea ahte šaddet duođalaš ja vuđolaš rievdadeamit olles guovllus. Dat rievdadivččii maŋŋá jiehkkeáiggi luonddu ollásit ja šattašii olbmuid háldui. Mun lean hirbmadit vuorjašuvvan mo manná vuođđočážiin ruovdemáđii ráhkademiin, go rogget 2,5 m čiekŋalii vai garvet girssi ja gávdnet dássidis vuođu, lohká vuorjašuvvan dutki Tero Mustonen.
Govda linjá
Dutki Tero Mustonen čájehii govaiguin makkár ruovdemáđii áigot huksegoahtit. Ludde guovllu guovtte sadjái.
– Šaddet tuneallahuksemat man birra mii eat dieđe maidege, mo dat váikkuha, muhto ruovdemáđii, mii oidno eatnama bajábealde, šaddá hirbmat váikkuhussan. Dat šaddá 16 mehtera govdat ja dan báldii huksejuvvo maid govda geaidnu ja olu oalgegeainnut, ja dasa lassin juohke 20 kilomehteris huksejuvvojit geađgerokkahagat ja stašuvnnat, lohká Mustonen.
– Eai leat nannejuvvon vuoigatvuođat
Dutki Tero Mustonen čilge váttisvuohtan Suoma bealde lea dat, ahte Suomas váilot sápmelaččain eana- ja čáhcevuoigatvuođat.
– Nu mo lea organiserejuvvon, de sáhttet sápmelaččat leat boazodoaluineaset dáid mehciin. Váttisvuohta lea go boazodoalu ekonomalaš vuoigatvuohta ii leat sierra sámi vuoigatvuohta Suomas, lohká dutki Mustonen.
Olmmošlaš váikkuhusat
Tampere Universitehta gudneprofessor Ristenrauna Magga bivddii čoahkkimis sátnesaji ja ávžžuhii olbmuid ahte eai galgga vajálduhttit olmmošlaš beliid.
– Iešalddis gal ferte dan loktet hui bajás, dan eahepsihkkaris dili, dat váikkuha olbmuide, dan oasi ferte loktet seamma dássái go birasváikkuhusaid ja ealáhusváikkuhusaid, danin go loahpalaš váikkuhus čuohcá olbmuide. Go boazodoallu ja -dilli hedjona, dat váikkuha bearrašii loahpaloahpas. Duostat go mii báhcit boazodollui? Nuorat fárrejit eret ja mii boarrásat báhcit deike. Eallit dan maid eallit ja guorrana olles Sápmi? Dien láhkai lea ruovdemáđiijas nu stuorra váikkuhus, lohká Ristenrauna Magga.
Son lohká go giella ja luondduoktavuohta lea sápmelažžii dehálaš, jus šaddá fárret eret sámi guovllus gávpogiidda, ja massá dan oktavuođa. Gávpotsápmelažžii gártá váttisin go jurddašisgoahtá lea go seamma buorre sápmelaš go ii máhte sámegiela, iige leat oktavuohta lundui.
– Čállet go historrjjás ahte sámit ledje, álbmot jávkkai, go bohte dat ruovdemáđijat. Fertet velá garrasit dieđihit man stuorra váikkuhus šaddá midjiide, deattuha Ristenrauna Magga ja lohká dan ferte juohke láhkai vuostálastit.