– Álo leamašan DÁHTTU VEAHKEHIT gos dárbbašuvvo
«Dáhttu veahkehit gos dárbbašuvvo» lea leamaš Inga J. Turi Haetta «motto» eallima čađa. Dál gudnejahttojuvvui son gonagasa ánsomedáljain, ja ieš giitá Ipmil áhči go álo lea várjalan su.
Goalmmát beaivvi čakčamánus almmuhii Gonagasviessu ahte Inga J Turi Haetta oažžu gonagasa ánsomedállja, gudnejahttin dihtii su barggus sotnabeaiskuvllain Guovdageainnus ja oppalaš servodatávkkálaš barggus suohkanis. Ánsomedállja evttoheaddjit leat Guovdageainnu sotnabeaiskuvla ja Guovdageainnu girkosearvi. Duorastaga geigii Guovdageainnu sátnejođiheaddji ánsomedállja 93-jahkásažžii.
– Lea stuora gudni oažžut dákkár ánsomedállja. Lean ilus go gudnejahttojuvvon, ja go bargu maid lean bargan boahtá veaháš ovdan albmosii. In lean vuordán dán gal, go lean aivve jurddašan ahte in leat makkárge alla ámmáhiin leamaš, lohká Inga ieš ánsomedállja birra.
– Doaimmahan eambbo go ollen sártnis dadjat
Ánsomedálja lea vuođđuduvvon 110 jagi dássái, ja geigejuvvo sidjiide geat leat bargan servodatárvvolaš barggu, juogo dáiddalaš, gieđalaš, ealáhuslaš, sosiálalaš dahje humanitára doaimmaid bokte. Maiddái čuovvu bovdehus gonagasvissui, gos Inga beassá ságastit gonagasain.
– Inga, don leat dieđus alla agát olmmoš, gii leat doaimmahan eambbo go maid mun ollen unna sártnážis lohkat. Sáhtán aŋkke geassit ovdan muhtin osiid das maid leat doaimmaidat bokte min servodahkii addán, logai Guovdageainnu sátnejođiheaddji Johan Vasara sártnistis.
– Njealljelogi jagi badjel doaimmaheidde isidiinnát droššeja ambulánsafálaldaga. Seammás dus ledje dehálaš doaimmat sihke suohkanis ja searvegodderáđis. Leat earret eará leamaš sin searvvis geat pláneje ja ceggeje Guovdageainnu otná girku. Ledjet maid fástalahttu Guovdageainnu bearaš- ja beaiveruovttus, várrelahttu sosiálastivrras, ledjet mielde čielggusvuođalávdegottis, kulturlávdegottis ja seammás ledjet ovdaolmmoš Guovdageainnu girkosearvvis, lohká son.
– Juohke bargui masa áŋgirušai válljejuvvui jođiheaddjin
Ravdna Turi Henriksen lea Guovdageainnu sotnabeaiskuvllajođiheaddji, ja lea leamaš mielde joavkkus geat galge evttohit gii galgá oažžut gonagasa ánsomedálja. Son muitala fearánačča mii muitala veahá makkár Inga lea.
– Inga vujii skuvlabiilla go mun ledjen skuvlamánná. Muhtin iđida bođii okta nieiddaš viega skuvlabiilla guvlui, ja illá jovssai biilla. Go nieiddaš ollii skuvlabiilii, lei son čierrume. Inga de bissehii biilla ja jearai manne nieiddaš čierru. Nieiddaš šluvggii oaivvi ii ge jietnadan maide. De Inga ieš dušše humadii ja logai; ii hal dat leat mihkke, čierrut gal oažžu. Soaitá ballán ahte ii jovssa biilla. Inga logai ahte son gal vuordá, jus oidno boahtime, de son ii vuoddjá gosage, muitala Ravdna Turi Henriksen.
– Nie jurddašan mun Ingga birra, son álo oaidná earáid dárbbuid. Leat álo gávnnahan ođđa diŋggaid bargat, it ge leat goasse bisánan. Orru dego ahte dus leat leamaš návccat birra jándora bargat, go oaidnit maid leat bargan, lohká vel.
Rohkosat dárbbašlaččat
Inga lea olu áŋgiruššan feara makkár bargguide eallimis čađa. Dan rájes go Inga lei 15-jahkásaš ja su eadni jámii, válddii son vára oappáinis ja vieljainis. Maŋŋil lea maid čájehan ovdamorraša earáide geat dárbbašit dan, ja su motto leage leamaš «Dáhttu veahkehit gos dárbbašuvvo». Sutnje leat rohkosat dárbbašlaččat, ja lohká Ipmila vástádusaid dihte olu bargguid nákcen.
– Munnje leat rohkosat hui dárbbašlaččat. Muittán oktii mánnán lei bussá lahppon, ja mun rohkadallen hirbmadit ahte galggašii gávdnot. Maŋemuš de gávdnen dan, ja nie leage, mii oažžut rohkadallat juohke diŋgga, dadjá son.
Vuosttaš drošše- ja ambulánsavuoddji
1958:s vujii Inga vuodjinkoartta, ja vuodjigođii droššain guokte jagi maŋŋil. Maiddái álggii son vuodjit ambulánssain - ja nu šattaige vuosttaš nisson drošše- ja ambulánsavuoddjin Guovdageainnus.
– Letne isidiin njealljelotjagi doaimmahan ambulánsadoaimma Guovdageainnus. Dát lei hui váralaš bargu, go luottat eai lean nu go odne. Muittán oktii goasii gártan gorsii go ledjen vuodjime ambulánssain. Lei issoras, muhto Ipmil áhčči lei várjaleame, muittaša Inga.
Njealljelotjagi organistan
Inggas lea álo leamaš stuora beroštupmi musihkkii. Go devddii 30 jagi, oaččui son orgela isidis, Klemet Olsen Haettas. Vihttalogiguovttejahkásažžan mearridii son váldit girkomusihkkaoahpu Musikkkonvervatorietis Romssas, ja maŋŋil lea bargan organistan sihke Norgga girkus ja luteralaš girkus Guovdageainnus.
– Mu mielas lea juohke bargu leamaš hui dehálaš ja dárbbašlaš. Dalle go girkomusihkain bargen Romssas, lei oalle rahčamuš munnje. Doppe ledje olu čeahpes olbmot, muhto mun nákcejin goit, moddjesta son.