Konfirmánttat ja kappet Guovdageainnus
Mun gulastin ahte Guovdageainnu konfirmántaoahpahusas leat girkolaš bargit čájehallan ja geahččaladdan kappeid dan váste vai konfirmánttat besset ieža geahččaladdat dan kappe. Mun lean hui ilus go sámi nuorat válljejit girkolaš konfirmašuvnna. Dat dahká ahte mis bissu dat oassi oskkuoahpahusas. Konfirmašuvdnaoahpahus lea maid mielde nanneme vuoiŋŋalaš giela sámegillii, dan dihtii go mis lea sámegielat katekehta ja sámegielat báhppa geat oahpaheaba Ipmila sáni sámegillii.
Muhto go dál lea bohciidan sáhka ahte kappe galgá leat konfirmánttaid bivttas konfirmašuvnnas, de mun šattan morrašii. Dát muittuha hui sakka dološ áiggi go báhpat ja girku barge giehtalaga stádain sápmelaččaid oažžut buorren risttalažžan. Thomas Von Westen (1682-1727) barggai garrasit vai sápmelaččat šattaše risttalažžan dan mihtu mielde maid mišunearat ledje mearridan.
Sámi olbmot hálidit ollisvuođa juohke diŋggas. Sámit šaddet vel odne nai rahčat sámegiela ovddidemiin juohke servodatoasis ja rahčet oažžut vuođđodárbbuid vuhtiiváldijuvvot. Jus konfirmánta cogga vilges kappe, mii muđui ii adno girkoeallimis Guovdageainnus, de šaddet konfirmánttat hui earáláganat go searvegoddi. Dáčča girkus lea vilges bivttas integrerejuvvon oassi, dan rájes go mánná dahje ollesolmmoš gásttašuvvo, konfirmerejuvvo, náitala ja go jápmá, de lea vilges liidni mainna gokčojuvvo.
Guovdageainnus lea vierru máná gásttašit ruovttus, danne go mii oskut ahte dalle máná ruoktu buressivdniduvvo Ipmila sániin. Sárdneolmmái boahtá máná ruktui ja gásttaša máná daiguin biktasiiguin mat mánás leat. Norgga girku lea ráhkadan liturgiija ruovttugástii ja dan ládje dohkkehan Guovdageainnu vieru. Dat dohkkeheapmi nanne olbmuid girkolaš gullevašvuođa. Mánná risttašuvvo girkus, ja maiddái dalle daiguin biktasiiguin mat mánás leat.
Go bárra náitala girkus, de lea sutnje guhte muđui atná gávtti, dábálaš coggat gávtti. Dáčča vierus lea dávjjimusat vilges čuvla ruvdnamoarsis. Dat vilgesbivttassymbolihkka lea oarjemáilmmi girkus leamaš guhká, ja dat čuovvu gástta rájes gitta jápmimii. Dáčča searvegottit leat hárjánan dasa ja atnet dan vuogas vierrun, dat adnojuvvo girkolaš rituálain. Muhto Guovdageainnus deaivvadit mii vilges biktasiin easkka dalle go jápmin deaivida. (Gabbabeaska lea olgobivttas ja ii gula dán áššái). Jápman olmmoš oažžu vilges liidnebiktasa govččasin. Gistu lea vielgat ja danne vielgat muittuha jápmima. Gir'ko-sál'bmagir'jis lea sálbma nr 149 «Dan stuora vil'ges joavko mii», muhto dat ii lávlojuvvo nu dávjá hávdádeamis min girkus. Sálmma vuođđu lea Johannes almmustusgirji kap 7, vearssat 13-17. Johannes oinnii almmus- tusa loahppaáiggi birra. Son oinni almmis lea joavku vilges biktasiiguin, ja dat leat sii geat leat bassojuvvon vielgadin Lábbá varain ja Ipmil sihkku sin gatnjaliid ja áŧestus ii leat šat. Dat gullá dan eallimii mii oskkolaš olbmos lea maŋŋil jápmima.
Dáppe eallimis ii leat oskkolaš olmmoš earálágan go olmmoš guhte ii osko Ipmilii. Buohkat leat ovtta dásis Ipmila ovddas. Dan dihtii ii leat ávki kostyma bokte váldit eará hámi go dat mii olbmos lea. Go konfirmánttaide cokkaha vilges biktasa, de lea šovva, go dalle lea vilges bivttas dušše ovtta girkolaš rituálas. Jus vilges kappe livččii sajáiduvvan gástta rájes jápmima rádjái, de dat livččii integrerejuvvon oassi girkolaš doaimmain Guovdageainnus,ja buot olbmot dieđáše dalle ahte konfirmánttat gárvodit earáládje go dábálaš lea. Dál ii leat nu, ja danne dat rihkku ollislašvuođa sihke oarjemáilmmi symbolihkkaárbevierus ja sámi árbevierus.
Jus symbolihkka lea dehálaš girkolaš bargiide, de gal livččii buoret ahte girku ásaha dan symbolihka gásttašeami rájes juo, muđui orru konfirmántakappe dego bivttasbággu dušše dan olbmui guhte lea nuorra ja rašimus muttus eallimis.
Mun bivddán girkolaš virgeolbmuid čilget munnje risttalaš duogašjurdaga almmolaččat aviissas manne juste konfirmántakappe galgá Guovdageainnu girku konfirmánttaide coggojuvvot ja goas lea vilges gástačuvlla ságas váldit atnui?