Fertii fas rahpat LUSTTUHIS skuvlagievkkana
Suodjalusáittardeaddji fertii fas rahpat Kárášjoga mánáidskuvlla skuvllagievkkana, vaikko oaidná doppe sáhttá leat váralaš ráhkadit borramušaid.
Kárášjoga mánáidskuvlla skuvllagievkkan lei šaddan nu lusttuheapmin ahte suodjalusáittardeaddji Randi Olstad oalát giddii skuvllagievkkana čakčamánu 24.beaivvi. Loahpas mannan vahku fertii son goitge rahpat dan fas, maŋŋel go válddii oktavuođa Bargobearráigeahčuin.
– Ožžon dieđu ahte suodjalusáittardeaddji ii sáhte giddet skuvlagievkkana eambbo jus lea gaskkahaga dearvvašvuođa- dahje heaggavárra. Eai sii lean ovttaoaivilis muinna ahte lei nu vearrás dilli doppe, go ii oktage leat buohccán doppe. Muhto mun gal oaivvildan ahte sáhttá šaddat dearvvašvuođavárra jus rievttes baktearat levvet gievkkanii, dadjá son.
Ráigánan skábet ja máđut
Olstad lea čájehan Ávvirii gievkkana, ovdalaš go fertii fas rahpat dan. Gievkkanskuffain ledje máđut ja divrrit.
Gievkkanskábet leat rámssagan ja laigan, ja dain lea muorra ihtán feara gokko. Seinniin lea maid laigan mála ja ráigánan, erenoamážit gokko čáziin stunžejit. Áibmomolsun ii oba leat ge. Ommaniid bajábeale eai leat goassege leamaš lievlanjamanat. Buot biebmosuovat galget deaivat unna luŋkkážiid čađa seainnis olggos.
– Olles gievkkan lea boarásnuvvan ii ge leat anihahtti. In dieđe maid áigot dahkat dainna, muhto dát leat boađus das go olu jagiid lea beassan billahuvvat go eai doalat ortnegis, dadjá Olstad ja lasiha ahte vaikko son lea váldosuodjalusáittardeaddji gieldda bargiid bargodillái, son háliida maid gáhttet skuvlamánáid dearvvašvuođa.
Áigot boahtit iskat
Muhto ii doala deaivása gal ahte skuvllagievkkanii eai gula ráinnasvuođalágat.
Finnmárkku Biebmobearráigeahču bajitinspektevra Tove Iren Johnsen lohká skuvlagievkkaniid gullat biebmoráinnasvuođa njuolggadusaide ja biebmolága vuollái, ja sii áigot iskat dán skuvllagievkkana fargga.
– Skuvllagievkkan rehkenasto leat seamma dásis go restoráŋŋat, gos ráhkadit ja guossohit borramušaid. Dása gullá maid leatgo lanjat buhttásat ja ortnegis, dadjá son.
Biebmobearráigeahčus eai leat makkárge fásta iskanrutiinnat skuvlagievkkaniin, go dat ii leat oba vuoruhuvvon suorgi ge sis. Johnsen lohká skuvlaeaiggádis ovddasvástádusa doalahit gievkkana njuolggadusaid mielde, ja go lea skuvlagievkkan, de vurdet sii ahte ráinnasvuohta ja njuolggadusaid čuovvun lea diehttelas ášši oahpahusa dáfus.
Máđut eai váralaččat
Muhto Johnsen ii loga máđuid dárbbašit leat mearkan dasa ahte gievkkan lea duolvvas dahje hejot buhtistuvvon, go ovdamearkkadihte jáffodivrrit sáhttet laskat vaikko lea ráinnas. Dat sáhttet ealáskit easkka go bassá čáziin. Vearrát lea jus skábiin lea laigan olggoš ja baktearat besset muora sisa.
– Buot bargoneavvuid galgá sáhttit buhtistit albma ládje vai eai leava baktearat. Njuolggadusain daddjo ge ahte gievkkanis galget leat jalges olggožat maid sáhttá bassat, dadjá Johnsen.
Rektor ii leat oaidnán
Rektor Kárášjoga mánáidskuvllas Jan Gunnar Johansen ii lohkan bearjadaga go Ávvir suinna humai, leamaš gievkkanis máŋgga jahkái, ja danne ii diehtán juste makkár doppe lea.
– Nu go mun lean ádden, de lea buhtistuvvon lanjat nu bures go sáhttet dál. Muhto in mun gal sáhte dáhkidit dat lea basson doarvái bures, go in leat beaivválaččat gohkkeme movt lea olggosoaidnit doppe. In ge mun lean ožžon makkárge signálaid ahte ii lean geavahahtti ovdal go giddii dan skuvllagievkkana. Muhto lea beaivvi čielggas, go 70-logus lea maŋemus vehá buoriduvvon, de lea áddemis dat galggašii ođastuvvot, dadjá son.
Hutkagoahtit čovdosa
Rektor áigu ieš mannat geahččat gievkkana, ja gulaskuddat teknihkalašossodagain ja sektorhoavddain movt sii sáhttet buoridit dili.
– Ii leat min dáhttu ahte mánát galget borramušaid ráhkadit jus buhtisvuohta ii leat nu movt galgá. Ferte gávnnahit mat dat máđut leat ja gos dat leat boahtán, dadjá Johansen.
Duokŋadit ráiggiid
Gieldda teknihkalaš hoavda Helge Nystad muitala ahte skuvlagievkkanii livččii juolluduvvon ruhta bušeahtas mii ain galgá leat oažžumis. Dál áigu son ohcagoahtit jođánis čovdosa.
– Várra álkimus čoavddus dál livččii goit bidjat dohko pláhtaid maid lea álki bassat. Muhto in duostta vel dadjat nu sihkkarit. Ferten vuos fitnat geahččame, ja de álgit hutkat movt mii dahkat, dadjá Nystad.
Beahtahallan oahppit
Kárášjoga vuođđoskuvllas lea dušše 4. 7., ja 10. ceahki ohppiin gievkkanfága. Váhnenovddasteaddji geas lea 4.luohkás mánná, Nils Mikael Bueng Gaup mielas lea hui
vahát go skuvlagievkkan lea beassan billahuvvat dieinna lágiin. Nuorra áhččeolmmoš lea ieš vázzán seamma skuvlla nuppelot jagi áigi, ja muitá skuvla lei dalle juo gollan.
– Lei buorre go ledje gidden, go ii leat buorre dearvvašvuhtii leat dákkár lanjain. Lea hui vearrái go diekkár lea skuvla, gos galggašedje vel borramušaid ráhkadit. Gii diehtá mii gahččá daidda borramušaide, aistton jáffuid ja eará biepmuid sisa sáhttet mannat maid divrrit. Ja go diekkár dilis lea skuvlagievkkan, sáhttá vaikko guohpa maid leat doppe, dadjá Gaup.
Ballá ohppiid olu massit
Váhnenolmmoš muitala ahte su nieiddaš 4.ceahkis lei illudan dán fágii, ja beahtahalai hirbmadit go dattetge eai beassan skuvlagievkkanii gohkket dán čavčča. Váhnema mielas lea maid hui vahát go mánát leat dán geažil massán fága praktihkalašoahpu.
– Lea dieđusge suddu go leat gártan dakkár dillái, go skuvlamánát masset olu oahpu. Lea vehá earálágan oahppu go skuvlagirjjiid bokte. Sii besset ieža bargat ja ieža smiehttat, doppe lea rehkenastin ja olu fágat dan ovtta fágas. Oahppit gal masset olu. Gielda berrešii ođasmahttit dan skuvlla, dat gal lea čielggas, dadjá Bueng Gaup.