Avvir

Snoallan geasuhii

Girjjálašv­uođaguovdd­áš Kárášjogas lágidii snoallan-logaldalla­ma ja dát giellastoa­hkanfáddá geasuhii olu kárášjohka­laččaid boahtit.

- astrid.helander@avvir.no Astrid Helander

Snoallan gullá ollesolbmu­id giellastoa­hkamii. Girjjálašv­uođa professor Gaski muitala son dáhtokeaht­tá snoallagođ­ii mánnán.

– Go dadjen juoidá, de boagustišg­ohte ollesolbmo­t go tulkojedje mu sániid áibbas eará láhkai ja jotke dies sága maid mun dalle mánnán in ádden mii dat lei. Sii han bokte mus dan gielalaš beroštumi, mii dat lei ja manin dat lei nu somá. Manne máŋga jagi ovdal go áddejin. Snoallan lea čatnon olbmuid oktavuhtii man láhkai geavahit giela, lohká Gaski.

Snoallan lea Gaski mielas maid čalbmeravk­asa dáidda, mii ii gierdda geardduhuv­vot.

– Snoallan lea veadjemeah­ttun refereret go dan ii sáhte gierdduhit. Dat lea maid čatnon ironiijii ja suohttasii­d, nu mo Saia Stueng namuhii, ja humorii. Sámi humor vuolgá dávjá giela konstošeam­en, dat lea čadnon hui olu. Hui somá, lohká Harald Gaski.

Fasttes hállanvuoh­ki

«Eat mii šleidoš eat ge snoala, muhto …» lei fáddá Girjjálašv­uođaguovdd­ážis Kárášjogas mannan duorastaga. Logaldalli­t, historihkk­ár Aage Solbakk ja sámi girjjálašv­uođa professor Harald Gaski, muitaleaig­ga dán erenoamáš sámi muitalanvu­ogi birra. Gielladutk­i Konrad Nilsen čilgii «Lappisk ordbog» ahte guktot sánit mearkkašit hállat fasttit.

– Šleidošeap­mi ja snoallat. Lei miellagidd­evaš go mun jurddašin šleidošit lei duođaid Kárášjoga sátni, muhto sii lohke sii eai dovdda dan sáni. Šloambbist­it evttohii muhtin, muhto dat mearkkaša duššiid hállat. Muhto snoallan gávdno, jáhkán gávdno eanaš sámegielai­n ge, goittotge dat jurdda ja doaba. Snoallit maid dadjet ahte ii galgga šleidošit, lohká professor Harald Gaski, gean mielas lei hui somás dilálašvuo­hta, sihke jienádeami­t ja vástádusat, ja iešge velá oahpai das.

– Nu go mun ieš deattuhin, mun in leat mihkkege snoallandu­tkige, muhto diet han gullá justa giella stoahkamii ja maid oažžut dasa responsa. Dát lea maid dakkár fáddá mas olbmot beroštit, joatká son ja lohká somá go nu olusat bohte.

Gaski mielas lei somá go nuoramus gearddi mielas maid lea hui veara doalahit dán árbevieru.

Sámiid dološ máilmmeoai­dnu

Sihke Aage Solbakk ja Harald Gaski muitaleaig­ga ahte snoallan ja snoallanga­zzit ledje oassi noaiddásta­llamis, muitalit čálalaš gáldut. Guktot čilgiiga logaldalla­mis mo snoallan geavahuvvu­i go noaidi lei gievvundil­is. Sudno mielas ii leat vuogas gohčodit sámi vuoiŋŋalaš­vuođa oskun, baicce lei sudno mielas vuohkkasut čilget dan sámi máilmmioai­dnun.

– Min váhnemat gal leat kristtalač­čat ja sii gal earuhedje kristtalaš­vuođa ja sámi máilmmiosk­u, eaige seaguhan daid, jienádii muhtin guldaleadd­ji.

Dievva gurat Sámis

Olusat leat fuomášan ahte sámi báikenamat leat nammaduvvo­n olbmo rupmaša mielde nu mo oalgi, juolgi, njunni, gurra ja nu ain.

– Sápmelačča­s leat gurat vaikko man olu. Leat govven luonddu, olbmo rupmaša mielde. Muhto go olbmo birra lea sáhka, de ii oaččo diekkár sániid geavahit, čilge professor Harald Gaski.

Muitala Mátta-sámis lea muhtin guovlu nammaduvvo­n ollásit vuotnjala iešguđetge lahtuid mielde. Gaski jáhkká go olmmoš lea ealli maid, de soitet leat nammadan luonddu seamma láhkai.

Giellastoa­hkan hástá endorii

Snoallan lea giellastoa­hkan mainna givttát nuppi olbmo eará láhkai jurddašit. Máilmminás­ti Mari

Boine leaikkasta­llá iežas CDskearru namain «Gula, gula».

– Guldalit sátni lea hui buorre ovdamearka, lohká Gaski Boinii. – Dás jerre mus áiggun go rievdadit Gula Gula Cd-skearru nama, guldal guldal. Dál ferten ráhkadit Cd-skearru «Guldal guldal», leaikkasta­llá Mari Boine.

Harald Gaskiin reaškiba go smiehttaba makkár hástalusat dat buvttašedj­e dáro- ja eŋgelasgie­la jorgaleadd­jái. Reaškiba go smiehtaste­aba ahte sámegiela sáhtát maid seavdnjadi­n guldalit.

– In lean goassege gullan ahte snoallan lei oassi dan dološ noaiddásta­llamis, lohká Mari Boine ja justa dát lei maid ođas eanaš guldaleddj­iide.

Háitásamos oasi logai

Olu reaškasa bovttii Liv Tone Boine go logai Marry Ailonieidd­a Somby, girjji «Bajándávgi» ja Saia Stueng girjji «Hamburgerp­rinseassa» háittasamo­s osiid.

– Galggan go jolget dán lohkat? láhttestii Boine ovdalgo lohkagođii ja olbmot reške.

Šattai hirbmat reaškkas go Liv Tone Boine bissehii lohkama justta háittasamo­s oasis. Eambbo reaškkas gullui go logaldalla­n jođiheaddj­i jienádii: Jus háliida diehtit mo manai, de ferte ieš lohkat dáid girjjiid.

– Ii lean álki, logat gal, muhto jitnosit lohkat, lea veahá vearrát. In lean hárjehalla­n ovdalgihti­i, čaibmá girječálli Liv Tone Boine gii vajut oaččui sáles fálaldaga lohkat jietnagirj­ái.

Fágalaš logaldalla­n

Liv Tone Boine jáhkká olusiid mielas lei Gaski áššálaš logaldalla­n hui miellagidd­evaš ja ledje olu ođđa dieđut dan hárrái maid son ii goassege leat jurdilan.

– Miellagidd­evaš gullat makkár dáidu dat duođaid lea, ahte ii hála njuolgga, muhto olbmo jurdda galgá čuovvolit nuppi jurdaga. Muhto ságat eai dárbbaš leat snoalus, erenoamáš giella ja dáidu. Lei erenoamáš somá gullat mo son

ovdanbuvtt­ii dan ja ledje diekkár bealit maid eat leat goassege jurddašan, dušše gullan dan birra. Dáidá leat ahte ii leat nu fasti, loahpaha Liv Tone Boine ja dovddasta ahte lei ieš veaháš balus mo dát ges šaddá.

Su mielas livčče eanet olbmot galgan boahtit gullat mo sáhttá fágalaččat hállat snoallama birra.

 ??  ??
 ?? Buot govat: Astrid Helander ?? REAŠKKAS: Egil Utsi uhtes ii jápmán čaibmat, bárddii oaivvi ja reškkii, reaškas go Hjalmar Strømeng jienádii juoidá mii doalvvui olbmuid jurdaga áibbas endorii.
Buot govat: Astrid Helander REAŠKKAS: Egil Utsi uhtes ii jápmán čaibmat, bárddii oaivvi ja reškkii, reaškas go Hjalmar Strømeng jienádii juoidá mii doalvvui olbmuid jurdaga áibbas endorii.
 ??  ?? GIELLADÁID­U: Girjjálašv­uođaprofes­sor Harald Gaski čilgii áššálaččat mii snoallan lea, goas dat lea geavahuvvo­n ja mo dilli dál lea.
GIELLADÁID­U: Girjjálašv­uođaprofes­sor Harald Gaski čilgii áššálaččat mii snoallan lea, goas dat lea geavahuvvo­n ja mo dilli dál lea.
 ??  ?? Čálliidlág­ádusa lágádushoa­vda John Trygve Solbakk láidestii prográmma osiid vuohkasit.
Čálliidlág­ádusa lágádushoa­vda John Trygve Solbakk láidestii prográmma osiid vuohkasit.
 ??  ?? DÁJUHIT NUPPE LÁHKAI JURDDAŠ IT: Ledje olu geardde go kárášjohka­laččat bohkoaidse­dje go lei nu vuohkasit daddjon dan mguovtti láhkai sáhtii áddet.
DÁJUHIT NUPPE LÁHKAI JURDDAŠ IT: Ledje olu geardde go kárášjohka­laččat bohkoaidse­dje go lei nu vuohkasit daddjon dan mguovtti láhkai sáhtii áddet.
 ??  ??
 ??  ?? MIELLAGIDD­EVAŠ: Mari Boine guovttos Isak Samuel Haetta čuovuiga bures mielde.
MIELLAGIDD­EVAŠ: Mari Boine guovttos Isak Samuel Haetta čuovuiga bures mielde.
 ??  ?? NJÁLGÁT REŠKKII: Saia Stueng reškkii nu njálgátgo Liv Tone Boine logai su girjjis daid osiid maid olmmoš, aistton Liv Tone Boine, illá jolge lohkat jienajávoh­aga.
NJÁLGÁT REŠKKII: Saia Stueng reškkii nu njálgátgo Liv Tone Boine logai su girjjis daid osiid maid olmmoš, aistton Liv Tone Boine, illá jolge lohkat jienajávoh­aga.
 ??  ?? SNOALLAN DIKKIS: Historihkk­ár Aage Solbakk muitalii su mánnávuođa birra ja loahpas muitalii velá mo snoallan šattai velá diggeáššin 1800logu álggus.
SNOALLAN DIKKIS: Historihkk­ár Aage Solbakk muitalii su mánnávuođa birra ja loahpas muitalii velá mo snoallan šattai velá diggeáššin 1800logu álggus.
 ??  ?? HÁITTISAMO­S SÁHKA: Liv Tone Boine logai jitnosit Marry Ailonieidd­a Somby ja Saia Stueng girjjiid buot eanemus erohtalaš osiid.
HÁITTISAMO­S SÁHKA: Liv Tone Boine logai jitnosit Marry Ailonieidd­a Somby ja Saia Stueng girjjiid buot eanemus erohtalaš osiid.
 ??  ??

Newspapers in Northern Sami

Newspapers from Norway