2012:s nubbin Finnmárkkus – dál Norgga HEA JUMUS
Guovdageainnu A-joavkku dilli:
Guovdageainnu falástallansearvvi a-joavku spábbačiekčamis lea gártan heajos dillái dál. Sii leat dat joavku mii lea olles Norggas lihkostuvvan heajumusat spábbačiekčanšiljus.
Guovdageainnu falástallansearvvi a-joavku spábbačiekčamis lea gártan heajos dillái dál. Sii leat dat joavku mii lea olles Norggas lihkostuvvan heajumusat spábbačiekčanšiljus.
Golggotmánu 6. beaivvi vuoittáhalai Guovdageainnu Falástastallansearvvi a-joavku Kárášjogas 3-0 Nordlys jovkui. Dat čiekčan loahpahii dan spábbačiekčanáigodaga mii lea várra heajumus olles sin historjjas. Sin loahppaboađus njealját divišuvnna ráidočiekčamis lei ovtta čiekčama vuoitán, ja visot eará čiekčamiid vuoittáhallan, ja dušše njeallje moala nagodan coggalit olles geasis. Dat lea Norgga heajumus boađus njealját divišuvnna joavkkuid gaskkas.
Historjjálaččat heajumus ráidočiekčan
Guovdageainnu a-joavkku hárjeheaddji, Isak Ole J. Haetta, ii lean nu dárkilit jurddašan dan birra ahte man hejot su joavku duođai lea čiekčan.
Go Ávvira mielbargi buktá sutnje daid duohtavuođa loguid, ahte a-joavku lea unnimus moalaid coggalan olles Norgga njealját divišuvnna joavkkuid gaskkas, de son himiha.
– Nu go lea gal? Na gal lea várra mis leamašan dat buot heajumus ráidočiekčan maid goassege leat čađahan. Ii leat eambbo mieđihit dan, lohká son.
Geatnegahttit čikčiid
Haetta čilge daid heajos bohtosiid nu ahte leat boares čiekčit heaitán, ja sii guđet eai leat heaitán, eai hárjehala nu olu go berrešedje, ja leat olu nuorra čiekčit.
– Čiekčit eai dovdda nubbi nuppi doarvái bures nagodit bures čiekčat fárrolaga. Njuolggut eai doarvái hárjehala, muitala son.
– Mii áigut čoahkkima doallat čikčiiguin, gos sii fertejit mearridit maid hálidit. Mii fertet geatnegahttit sin veahá, ja mihtuid bidjat. Dás duohko mii sáhttit dušše buorebun šaddat, go dál eat várra sáhte šat heajubun šaddat, lohká son. Haettas soaitá duohta juste dainna čuoččuhusain.
4-115
Ávvir leat geahččan visot heajumus joavkkuid Norgga njealját divišuvnnas, ja ráhkadan tabealla. Dan tabeallas boahtá ovdan ahte dušše okta joavku leat čohkken unnit čuoggáid go Guovdageaidnu (3 čuoggá), namalassii Åga joavku Nordlánddas. Åga ii leat čohkken eambbo ovtta čuoggá, muhto leat nahkehan golmma geardde eambbo moalaid, ja ribahan iežaset mollii measta 30 spáppa unnit. Dušše guokte joavkku Norggas leat ribahan iežaset mollii eambbo spáppaid go Guovdageainnu a-joavku, namalassii Nordmøre ja Romsdal joavku Traeff (128 moala) ja Trøndelága joavku Vestbyen (138 moala). Muhto goappešagat leat nahkehan máŋgga geardde eanet moalaid go Guovdageaidnu (115 moala).
Ovtta vuoitán
Guovdageainnu a-joavku leat dušše ovtta čiekčama vuoitán, ja dat lei Bossogohppi UL (BUL) vuostá miessemánu njealját beaivvi Bákteváris. Moallabáhčči lei John Inge Eira. Sii leat vuoittáhallan guhtta čiekčama eambbo go ovcciin moalain, ja eanemus vuioittáhalle Alta 2 ja Hif/stein vuostá, 12-0. Eará golbma moala leat John Rikard Mienna (Indrefjord vuostá), Nils Raymond Turi (Honnesvági vuostá) ja Nils Mikal Bueng Gaup (Alta 2 vuostá) nahkehan.
Nubbin Finnmárkkus
Jus geahčesta veahá maŋos áiggis, de ii leat go guhtta jagi áigi go Guovdageaidnu čievččai Guovžajávrri vuosta Nuorta-finnmárkkus. Jus doppe livčče dássálaga čiekčan, dahje juo vuoitán, de livčče vuoitán Finnmárkku njealját divišuvnna. Guovdageaidnu leat maid goalmmát divišuvnna vuoitán Finnmárkkus 1981:s, muhto vuoittáhalle Romssa jovkui, Skuelvii čiekčamis mas livčče beassan nuppi divišuvdni.
Čuvges boahtteáigi
Vaikke vel leat ge dál heajos bohtosat leamašan, de Isak Ole J. Haetta ii skurtnját dainna. Son geahččá ovddos guvlui, ja rahčá vel dan ge lohkat ahte Guovdageainnus lea čuvges boahtteáigi.
– Mis leat unnimus njealljevihtta hui buori čiekči 15-jahkásaš lunttaid searvvis. Sii sáhttet šaddat vaikke man buorren, jus beare gillejit bidjat áiggi šaddat buorren, lohká son.
Ii doarvái dušše taleantan leat
– Oainnat das ii leat doarvái jus leat taleanta, muhto ii gille hárjehallat. De ii šatta goassege buorren spábbačiekčin. Taleanta mearkkaša dan ahte lea vejolaš šaddat vaikke man buorren jus áiggi bidjá dasa. Mii fertet nagodit movtta oažžut hárjehallat, ja dušše dalle mii sáhttit šaddat buoret spábbačiekčin.
Dat lea Haetta ráva nuorra čikčiide vel loahpas.