SSDN 35 jagi: – Mii čohkket sámi nuoraid
Go Sámi studeantasearvi Davvi-norggas ásahuvvui, de dáhtto čohkket nuorra sámi studeanttaid Romssas. Dát bargu joatkašuvvá 35 jagi maŋŋel ja sosiála deaivvadeamit leat hui dehálaččat sámi nuoraide.
Sámi studeantasearvi Davvi-norggas (SSDN) lágida smávva festivála Romssa gávpogis dán vahkus. Sii dáhttot ávvudit ahte leat vássán 35 jagi dan rájes go searvi vuođđuduvvui.
– Mii háliidit ahte olbmot muitet min barggu Sámi studeantasearvvis Davvi-norggas, ja danin dáhttut ráhkadit vel buoret ja vel stuorát ávvudoaluid go ovddeš studeanttat leat dahkan. Sávvamis čuovvulit boahttevaš studeanttat dan go galget ávvudit sihke 40 ja 50 jagi doaluid, lohká SSDN nubbejođiheaddji ja ávvulávdegoddelahttu Aina Nordfjell.
Sámi studeantasearvi Davvi-norggas láhčá dili nu ahte sámi nuorat besset sosiála deaivvademiin ovttastallat ja oahpásmuvvat. Nu dahket maiddái ihttá rájes go lágidit ávvudoaluid. Sis dollet ávvuquissa, sii leat bovden Sámi ofelaččaid logaldallat sámiid birra, sis lea diehtojuohkin masteroahpuid birra ja sii lágidit sihke dáiddačájáhusa, dánssaid, digaštallamiid, stand-upa, konseartta ja ávvumállásiid.
– Eat mii meinen ná stuorrát ávvudit álgoálggus, muhto de gávnnaimet 20 jagi ávvudeami plánaid, dokumeanttaid ja govaid. Gávnnaheimmet ahte mii maid háliidit lágidit stuora doaluid. Mii leat bovden Slincraze go son geasuha olbmuid ja sámi stand-up komihkkára ja stylista Erlend Eliasa go son beaggá miehtá Norgga. Mii háliideimmet maid lágidit
Dj-eahkeda, ja Christina Haetta lei mielas čohkket sámi fámolaš nissoniid ja ráhkadit ođđa Dj-joavkku. Šaddá hui gelddolaš oaidnit bohtosa. Bealistan illudan olles prográmmii go mis lea alla vuordámušat doaluide ja dieđusge sávvat ahte oallugat bohtet, lohká SSDN ávvulávdegotti Elle Mari Dunfjell Oskal.
Maŋimuš jahkebeali leat Aina Nordfjell (23), Elle Mari Dunfjell Oskal (22) ja Ingrid Johansen Sundberg (24) bargan ijatbeivviid plánet ávvudoaluid. Ovdal go doalut leat álgán, de sáhttá jo dadjat ahte leat lihkostuvvan bures.
– Olbmot čájehit stuora beroštumi doaluide ja diehtit ahte sámi nuorat bohtet maiddái eará guovlluin Romssa gávpogii dán vahkkoloahpa. Mis ledje 110 bileahta ávvumállásiidda ja daid leat visot jođihan. Lávvardateahkeda leat dušše konseartabileahtat vel báhcán. Dá šaddet dat stuorámus doalut maid Sámi studeantasearvi Davvi-norggas lea goassege lágidan. Juovlabeavdi leamaš dássážii eanemus geasuheaddji, ja doppe lávejit birrasii 70-100 olbmo. Ávvudoaluid váldoeahkedii vuordit oktiibuot 200 olbmo, dadjá ávvulávdegotti Ingrid Johansen Sundberg ja geažuha ahte eará doalut leat nuvttá ja ahte buohkat leat bures boahtimat singuin ávvudit.
Dán 200 olbmo searvvis leat maiddái sámi studeantasearvvi vuosttaš stivralahtut. Nils Oskal, Hans Tømmervik ja Kjersti Myrnes Balto galget muitalit searvvi ásaheami birra.
– Go mun bohten Romsii i 1980:s, de ledje unnán sámi studeanttat. Eatnašat ledje vuorraset ja ledje guhká orron Romssas. Sidjiide lei Romssa Sámi searvi dehálaš arenan. Go 1983/84 skuvlajahki rahpasii, de álge ođđa ja nuorra sámi studeantat universitehtii. Sis lei gullevašvuohta báikkálaš sámi servviide, eai ge searvan Romssa Sámi searvái. Danin fuomášeimmet ahte dárbbašit sierra studeantasearvvi mii galgá čohkket sámi studeanttaid. Dán searvvi bokte beasaimet maid ovddidit iežamet oaiviliid ja jurdagiid sihke politihkalaš áššiin ja universitehtabarggus sámevuođa ektui. Lei miellagiddevaš áigi ja šaddá somá oasálastit ávvuaivvadan doaluin muittašan dihte ja deadihte ovddeš stivralahttoguoktáin, lohká Nils Oskal.
Sámi studeantasearvi Davvi--Norggas lea joatkán vuođđudeddjiid barggu čohkket sámi nuoraid. – Mii čohkket sámi nuoraid ja searvvi bargu lea dehálaš. Dan oaidnit deaivvademiid olis mat geasuhit oallugiid. Sámi álbmotbeaivvi bohte 80 nuora quissi
pizzaeahkedat ja eará doalut geasuhit nuoraid, dadjá Elle Mari Dunfjell.
Moadde jagi áigi ii lean searvi nu aktiiva, muhto Ingrid Johansen Sundberg dadjá ahte sii guovtti jagi áigi bosádedje heakka fas studeantasearvái.
– Guovtti jagi áigi bargagođiimet dan nammii ahte lágiduvvojit eanet doaimmat sámi studeanttaid olis ja dán áiggis lea searvvi miellahttolohkku lassánan sakka. Mis ledje birrasii 80 miellahtu mannan skuvlajagi ja dál leat jo 100 miellahtu. Ii leat beare dábálaš ahte searvvis lassánit miellahtut árra skuvlajagi, lohká son.
Maŋŋel ávvudoaluid plánejit láhčit vel eanet deaivvadanbáikkiid. – Mii doaivut ahte ávvudoalut galget áŋgiruššat sámi studeanttaid boahtteáiggis maid searvat ja bargat studeantaservviin. Mii dáhttut joatkit sosiála deaivvademiiguin, muhto háliidat maid čalmmustahttit fágalaš doaimmaid ja oažžut sámi studeanttaid eanet oidnosii universtitehtas. Mii plánet maid lágidit eanet alkoholakeahtes doaluid, nu go logaldallamiid, kurssaid, valáštallamiid ja mátkkiid, muitaleaba Elle Mari ja Aina.
Sii leat buohkat vuolgán eará guovlluin studeret Romssa gávpogis ja Sámi studeantasearvi Davvi-norggas lea gaskaoapmin sin olmmáivuhtii.
– Go mun galgen válljet gos háliidan studeret, de lei munnje hui dehálaš ahte báikkis lea sámi studeantasearvi. Lea han oalle issoras fárret ođđa báikái ja dalle lea dorvvolaš diehtit ahte doppe lea studeantasearvi man bokte beassá oahpásmuvvat eará sámi nuoraide, lohká Aina Nordfjell gii lea eret Plassjes.
Elle Mari Dungjell Oskal ges vulggii Guovdageainnus golmma jagi áigi.
– Mun áigon vuos fárret Troandimii go liikon doppe ja go mus leat fuolkkit Trøndelágas, muhto fuomášin ahte háliidan dakkár báikái gos lea stuora sámi studeantabiras. Sámi studeantasearvvis leamaš stuora mearkkašupmi munnje go lean dan bokte oahpámuvvan olu olbmuide geaidda muđui in lean oahpámuvvat, lohká son.
Ingrid Johansen Sundberg fárrii Romsii guovtti jagi áigi lohkat sámegiela ja dalle fuomášii ahte dáppe lea sámi studeantasearvi maid.
– Mun dieđihin iežan sámi studeantasearvái dakkaviđe ja vulget maiddái stivrii. Searvvis leamaš stuora mearkkašupmi mu sámi identitehtii, dadjá son.